Jaanipäevast ja sellest kuidas haigus mind jalust niitis. Huh!

Niiih. Lõpuks jõuan minagi jaanipäevast pajatada. Oli teine sellel aastal veel eriti tore! Kahjuks õnnestus mul juba laupäeval haigeks jääda ja seda lausa terveks nädalaks. Nii rivist väljas pole ma ammu olnud. Kõige hullem oli hirmsasti valutav kurk! Keeruline oli süüa ja neelata. Isegi rääkimine oli totaalne piin. Lisaks sellele painas mind palavik ja nohu. Ma olin selles muidugi ise parajalt süüdi ka. Kuna õues oli niii meeletult palav, siis käisime järves ujumas, ma tekitasin endale kärust basseini ja käisin ühel korral isegi paduvihma käes tantsimas. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida..

Mõtlesin jagada meie jaanipäeval tehtud vlogi ja mõningaid pildikesi. Sellel aastal olime me Kõrgemäel. Seda juba alates kolmapäevast ja koju tulime alles esmaspäeval. Selline mõnus viie päevaline minipuhkus. Nädalavahetuseks ühinesid meiega Ivar ja Miko. Pühapäeval tulid läbi veel tibu, vanaisa ja veel paar sõpra. Kokkasime pannkooke ja käisime järves ujumas. Terve kõrgemäel veedetud aja hoidis termomeeter püsivalt 30 kraadist temperatuuri. Ma pean tõdema, et see oli niivõrd positiivne üllatus, sest sellist jaanipäeva pole meil ju ammu olnud!

Õnneks saime suure osa küünis olnud prahist ja kolast ära põletatud  ja lõke sai vägev! Üheskoos niitsime ja saime isegi uue naabriga tuttavaks. Ühe päeva nädalavahetusest loovutasime filmide vaatamisele. Neid jõudsime ära vaadata paraja tosina jagu. Vahel on mõnus lihtsalt jalad seinale visata ja mitte midagi teha.