Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!
Eilset hommikut alustasime sellega, et andsime pisikesed kingitused üle ka loomadele. Mu meelest on vahva neile midagi sümboolset kuuse alla panna. Tihti me ikka neid hiiri ostame? Enamasti siis, kui eelmised läbi on. Tuhkur sai omale uue uhke majakese, kus põõnata ja noh.. Kassid tundsid terve tänase öö oma hiirtest rõõmu. I know, sest ma olen seetõttu magamata. Selline trall käis terve öö. Aga ei, ma ei pane pahaks.. Õnneks saime magada nii kaua kui jaksasime. Hommikuks sõime tavapäraseks kujunenud salaami/juustu võileibu. No ei suuda ma endiselt midagi muud hommikuks süüa ja need maitsevad ju niii hästi! See poja seal kõhus on varsti ise üks keedusalaami.
Lõuna paiku astus Ivar meie juurest läbi. Mängisime kaarte, vaatasime filme ja sõime hoolega kõhud punni. Jagasime kingitusi ja pugesimegi peagi põhku. Järgmise päeva lõunaks sättis Ivar suuna juba Tallinnasse ja meie põrutasime Viljandisse. Täiendasime oma toiduvarusid ja plaanime tänase päeva veeta mitte midagi tehes. Eriti mugavaks teeb asja see, et me ei pea mitte midagi kokkama. Eilsest jäi nii palju sööki üle, et saame ka täna söönuks. Jõulurõõmud! Plaanime täna kahekesi ps-i mängida ja lihtsalt logeleda. Homme peaks tibu kella kahese rongiga meile külla tulema.
Kas Teie meelest ei ole selles alati midagi nii armast ja turvalist kui vanaema külla tuleb? Eks ma pean tunnistama, et ma olen pisut hormonaalne ka ja enamik asju tekitavad sellist heldinud tunnet..
.. Näiteks see, et Kristo meile hommikul võileibu tegi, see, et kiisud nii armsalt kõrvuti magavad, see, et mul nii armasd jänkudega sokid nüüd on, see, et meil nii armas maakodu on, see, et õues täna päike paistis ja muru nii roheline oli. Oeh. Hormoonid, ohmoonid.
