Beebigrupindusest - Perefoorumi maibeebid 2017

Teate.. Esmarasedana on selle beebiootuse maailma avastamine ikka väga põnev ja teistpidi super koormav. Kõik käib äärmusest äärmusesse ja eks neid "õigeid" vastuseid ei olegi olemas. Ometi otsime me tihti omale mõttekaaslasi ja tahame kellegiga natukene nõu pidada. Veel enam, et minu tutvusringkonnas on lastega kõigest kaks sõbrannat. No kaua ma neile ikka oma küsimustega pinda käin eksju? Ilma lasteta sõbrannad/sõbrad viitsivad veel vähem mu muredest/rõõmudest selles vallas kuulata. Beebigrupid on sellesmõttes üks asendamatu koht.. Just sellistele hästi avatud inimestele. 

Siis, kui ma veel kapist väljas ei olnud, siis käisin anonüümsena perefoorumis jutustamas. Ma olen alati olnud selline pigem põhjalik googeldaja ja eelistan teha päris palju eeltööd. No põnev on lihtsalt! Eks selle tegelik nimetus on lihtsalt uudishimu. Mulle meeldib iganädalaselt teada, mis parasjagu mu kehaga toimub, lugeda erinevaid kogemusi lastekasvatusega seoses ja valmistada end nagu vaimselt ette. Igasugusteks stsenaariumiteks. Kõik ei lähe kunagi nii, nagu me alguses planeerime ja seetõttu on hea olla valmis ka teistsugusteks olukordadeks. Veel suurem pluss on beebigrupi juures see, et sinuga on ühes paadis mitukümmend näljast, emotsionaalset ja samal lehel olevat naist. Nii palju nõuandeid, soovitusi, rõõmu! Peale seda, kui olime mõnda aega foorumis jutustanud, siis tegin ise ettepaneku luua facebooki grupp. Nii oli nagu oluliselt lihtsam suhelda. Tasapisi me kõik sinna kokku kogunesimegi ja tänaseks on meid 45. Koos olema söömas käinud juba kolmel korral.. Küll oleme me burgereid vitsutanud (kujutage nüüd vaatepilti, kus 14 rasedat naist tellivad suured burgerid), Kompressoris pannkooke nosinud ja fotostuudios sushit söönud. Igal korral on juttu jätkunud nii kauaks, et pidama on raske saada. Meil kuidagi klappis ja kõik rasedad on suhteliselt üksmeelsed. Ei ole meil eriti äärmuslasi ja isegi, kui mingid arvamused kuskilt natukene lahku lähevad, siis on kõik liikmed vägagi tolerantsed. Kuigi selliseid olukordi meil ei olegi väga olnud. Kõik on ikkagi pigem üksmeelel. 

Eriti vahva on see, et meie ridades on Siiri Kumari. Te teate küll.. See eriti vägev fotograaf, kes neid imeilusaid merineitsisid valgete hobuste seljas pildistab. Need eriti muinasjutulised pildid noh! Nii me käisime koos 20 nädala saabudes pildistamas. Tegelikult oli meid rohkem, aga antud piltidel on siis need "kapist väljas" rasedad. Tegime ükshaaval pilte ja vahvaid grupipilte. Uuesti saame kokku 30. nädala saabudes ja siis juba ilmselt peale laste ilmale tulekut. Ma pean käsi südamel ütlema, et meil joppas selle grupiga ikka tohutult. Omavahel suhtleme igapäevaselt ja ma võin vist vanduda, et iga gruppi tehtud postituse kohta on ka peaaegu täpselt 45 kommentaari. Kõik on julged, aktiivsed ja pigem avameelsed. Suures grupis olen ma ka, aga seal olen vaid kahel korral sõna võtnud. Ühel korral avaldasin arvamust alkoholi tarbimise osas ja paljude arvamus läks minu omaga lahku. Keegi soovitas teisele siidri isu leevendamiseks hoopis veini juua, sest temal see toimib. Minul on ikkagi 0 tolerants selle osas ja ka klaasike punast ei ole kuidagi okei. Aga ma ei hakanud edasi vaidlema ja olen sealses grupis pigem vaikne jälgija. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja ega me ei saagi kunagi teada, mis on päriselt "õige" või "vale". Selle defineerib enda jaoks igaüks ise ja ma austan seda.