Mingil veidral põhjusel leidis ca 6 inimest eile instagramis, et Kristo on sellel pildil täiesti Ott Leplandi nägu. Päris naljakas. Eriti arvestades peale eelmise aasta blogiauhindasid jagatud artiklit.. Ei olnud tol ajal Ott mu kaaslaseks ja ei ole ka nüüd. Mul on ikka täitsa oma Kristo ja endiselt mängis Ott meie pulmas vaid klaverit ning tuli EBA peole hoopis teise tüdrukuga. Hehe :)
Nagu ma eile mainisin, siis ei olnud mul pärastlõunani meie sõbrapäeva plaanidest aimugi. Peale tööd pidin Kristoga Rävala parkimismajas kokku saama ja edasine oli minu jaoks üllatus. Läksime Platzi õhtust sööma ja hiljem kinno. No eks ikka seda valentinipäeva klassikat vaatama - 50 shades darker. Äge oli see, et Kristo ostis meile piletid A. Le Coq Sviiti.. No niii mõnus! Tema sõnul seda juba ainuüksi selleks, et ma saaks lihtsamini/kiiremini pissile minna. Rasedate probleemid..
Mul on endiselt täiesti võimatu koogikestele "ei"öelda. No tegelikult ma ütlen küll. Minu menüüsse peidab ennast üks pisike dessert umbes nädalas korra. Täiesti üle mõistuse. Mu kõhus pesitsev poja on vist täitsa suhkrust ja maasikavahust tehtud. Ei ole ma iial niimoodi magusat armastanud.. No kohe üldse mitte. Nüüd on see minu ainsaks "pregnancy cravinguks". Vot kus lops.
EDIT: Ma üldse ei mõtle seda "nädalas korra magusat" halvaga. Paljud võtsid seda isikliku rünnakuna kommentaarides. Ma tegelikult pidasin silmas seda, et mina enne rasedust sõin heal juhul mõne korra aastas kooki ja ùksikud tükikesed šokolaadi, sest mulle lihtsalt ei meeldinud. Eelistasin alati soolast. Ka oma pulmas sõin vaid nö kohustusliku ampsukese kooki. Mitte sellepärast, et ma arvaks, et tihedamini kohe halb on vaid sellepärast, et ma eelistasin soolast. Nüüd rasedaks jäädes isutab jällegi vastupidiselt varasemale jubedalt koogikeste järgi.. Juu siis kõhubeebile maitseb. Ma ausalt ei tahtnud ühtegi magusasõpra solvata või halvasti tundma panna. Päris, päriselt.
Film oli eem.. Ootustele täiesti vastav. Täis intiimsust, romantikat ja õhk oli kirest paks. Ma olen neid raamatuid lugenud ka ja enamasti meeldib mulle filmide puhul alati raamatu versioon rohkem. Aga ma pean tõdema, et antud tüki puhul meeldivad mulle filmid ka. Näitlejad on minu meelest hirmus hästi sinna välja valitud ja noh, olgem ausad, valentinipäeva deidiks on see film ju rusikas silmaauku. Loob väga hästi sellise romantilise meeleolu ja täidab oma eesmärki. Vahepeal, kui poja kõhus eriti suurt tralli lööma hakkas, siis oli päris naljakas ja natukene kummaline. Ekraanil käis mõni eriti kirglik stseen ja mina itsitasin hoopis kõhubeebi järskude liigutuste üle.
Kokkuvõttes oli mul super vahva ja nagu ma Kristole eile ütlesin.. Ma salaja tegelikult natukene lausa looooootsin, et ta mind seda filmi vaatama viib. Ma nagunii oleks tahtnud seda näha ja valentinipäev oli selle jaoks ju eriti hea valik.
..Aga nüüd täiesti teisel teemal. Täna algas Eesti blogiauhinnad 2017 blogijate registreerimine. Nii vahva! Üritus ise toimub 10.06.17. Minu osavõtt ei ole muidugi võimalik, sest 25.05 on mul sünnitustähtaeg. Seal on kaks varianti: kas ma olen just sünnitanud või kohe, kohe minemas. Ma väga ei tahaks sellega riskida ka, et otse ürituselt ITK-sse jooksen :) Aga registreerisin ma ennast ikka. Liigitasin meie pesa "elustiili" kategooriasse ja siis mõne hetke pärast mainis mulle Mari-Leen, et ehk peaksin siiski beebiblogina end edaspidi kirja panema. Hmm. Ma ei teagi.. Ma ju tegelikult kirjutan siiski suhteliselt kõigest, millest mõtlen. Mulle ei ole kunagi meeldinud ennast raamidesse suruda ja eelistan kirjutada sellest, mis mu elus parasjagu aktuaalne on. On selleks paraplaaniga kaljult alla hüppamine, pulmad, sisustuse/koduga seotud postitused, rasedus või meie pere loomad.
Ürituse kodulehe leiate siit: http://eba.marimell.eu. Seal on juttu eelmiste aastate üritustest ja palju tähtsat infot. Pane sinagi ennast kirja! Oma lemmikute poolt hääletamine algab minu mäletamist mööda alles 01.05.17. Minu sünnipäeval! Täitsa põnevusega jään ootama, et milline selle aasta üritus välja näeb. Igal aastal on see ju natukene parem olnud kui eelmine. Eks kogemustest õpitakse! Sellel korral pean kogu tralli aga taamalt jälgima. Kas Teie olete üritusele minemas? Või äkki hoopis osalete? Millised on olnud eelmiste aastate emotsioonid?