Hei, mu armas rosin! Viimati kirjutasin Sulle siis, kui täpselt pool rasedusest läbi sai - 20 nädala täitudes. Tänaseks oleme koos läbinud juba 75% rasedusest.. See teeb ei vähem ega rohkem, kui 30 nädalat. Ma ei mäletagi enam elu ilma sinuta. Sinu müksud on muutunud meile juba nii armsaks, et ei oskakski enam teisiti. Isegi praegu sa usinalt askeldad seal kõhus... Nüüd oled sa ju täitsa enda moodi juba, peaaegu valmis küpsenud. Tuleb ainult natukene kaalu koguda ja kosuda. Kuna me juba 8-10 nädala pärast kohtume, siis pead seda kohe eriti usinalt tegema. Hetkel oled sa umbes 1,5kg raske ja 40cm pikk. Eelmisest kirjast oled sa oma kaalu juba viiekordistanud! Seda, kuidas su jõud kasvab, tunnetan ma ka läbi su liigutuste. See annab mulle pidevalt kindlustunnet, et sinuga on kõik hästi. Mitte igapäev rasedusest pole lihtne, aga see toob mind päeva kaupa lähedamale sinuga kohtumisele. Ei ole midagi muud, mida me su issiga rohkem ootaks. Ma nii naudin seda, et ma ei ole kunagi üksi. Olen ma tööl või jalutan tänaval.. Sa meenutad mulle seda pidevalt. See on nagu meie väike saladus, mida keegi teine ei näe. See on nagu meie omavaheline keel, mida keegi teine ei räägi. Iga päevaga armun ma aina rohkem ka su papsi. Ta kohtleb mind nii ilusti.. Hoiab meid õhtuti oma käte vahel ja silitab seda kosuvat kõhtu. Unistab sellest, kuidas me varsti kolmekesi maailma vallutame. Mina alustasin sellest, et ostsin omale "Wonder Womani"öösärgi..
Aga rääkides veel su vahvast papsist.. Alles nädalake tagasi katsetas ta esimest korda turvahälli kinnitamist isofix alusega autosse. No seda selleks, et hiljem suuremaks pusimiseks ei läheks, kui meil on aeg sinuga koju tulla. Siis on kõik selge juba. Ka kõik muu on juba sinu tulekuks valmis. Vanker, häll, vann, riided.. You name it! Ainult sina, meie väike silmatera, oled puudu! ♡
Armastusega,
Emme
Esimest kirja saab lugeda siit: 20 nädalat armastust - Esimene kiri kõhtu (LINK)