Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!
Uuuuuh. Läbi see sünnipäev saigi.. Kui ma päris esialgu arvasin, et me oleme sünnipäeval Kristoga kahekesi kodus, tellime hästi palju süüa ja vaatame filme, siis reaalsus oli ikkagi hoopis midagi muud. Nii palju armsaid inimesi tuli mind õnnitlema ja ma olin ikka päris siiralt üllatunud. Üleüldse käisin ja heldisin kõige/kõigi peale. Korra puhkesin Malluka postituse peale keset Selverit pisardama ka. Minu kõige suuremaks kingiks sellel aastal oli muidugi see, et ma sünnitama ei hakanud. Ma päev enne veel rääkisin pojaga läbi, et ta mind ikka hoolega kuulaks.. Hoidsin jalad kramplikult ristis. Ükski laps ei taha elulõpuni oma emaga ühel päeval sünnipäeva pidada või tunda kohustust oma mampsi juurde minna, kui võiks hoopis sõpradega kuskil pika nädalavahetuse grillida. Eeskujulik laps, kuulas sõna. Paid talle sinna kõhtu. Ülehomme on 37+0 ja siis on roheline tuli. Tule millal soovid armas pojake, me ootame juba avasüli! Täna kell 16:00 on viimane ultraheli, et saada teada ligikaudne suurus/kaal. Imelik on muidugi see, et ämmaka aeg on mul alles 16.05. Eelmine oli 10.04? Kas see liiga pikk vahe ei ole siin lõpusirgel? Või on sellel ultraheli arstil ka õigus mingeid otsuseid langetada? Sest viimane kord oli mul 33+4 nädal käsil ja uus ämmaka aeg on 39+5 nädalal? Tundub nagu imelik ju? Aga mitte sellest ei tahtnud ma üldse tegelt rääkida. Ma ei tea, kuidas ma oma sünnipäeva teemadelt jälle kuskile ultraheli teemadele jõudsin.
Plaanis oli siis Tibu suvilas, Viimsis grillida.. Võtsime kaasa terve posu igast häid alkoholivabasid jooke, liha ja loomulikult tellisime eriti vinge ilma. Mul on kusjuures igal aastal sama lugu olnud, et minu sünnipäeval päike ikka totaalselt lõõmab. Eelmine aasta istusime Kõrgemäel lühikeste varukatega terrassi ääres ja nautisime päikest. Meil on ilmataadiga oma diil võinii.
Eriti vahva oli see, et mul oli sünnipäeva kooke lausa 3! Ühe tegin ise.. Sest ma ei teadnud, et keegi peale minu veel kooki teeb. Selle eriti tibukollase, mida päises oleva video esipildil näha saab, tegin ise. Siis mind üllatasid Kristo vanemad ahjusooja kohupiimakoogiga ja Tibu oli ka veel ühe valmis küpsetanud. Ma olen varsti ise näost üks suur keeks! Kõige naljakam oli selle juures see, et meid ju reaalselt oli ainult 5! Jagasime need kolm kooki sõbralikult siis ära, hehe. Aga kingitustest ka.. Kui Kristoga mõni aeg tagasi arutasime sellel teemal, siis teadsin päris kindlasti, et soovin omale aktiivsusmonitori. No sellist, mis mu samme loeks ja mind peale tita sündi liikuma motiveeriks. Oluline oli GPS-i olemasolu, et ta ka vankriga sõites vahemaad mõõdaks. Kristo pani mu seljataga pead kokku minu töökaaslastega ja nii nad mulle mu ihaldatud Polar M400 käekella kinkisid. AGHHH! Ma olen nii sillas! Ma magasin öösel ka see suur kell käepeal, et ikka oma unetsükleid mõõta ja kella testida (iga kord kui pissile läksin (loe: umbes kordi sada), siis oli põnev piiluda). Nii awesome! Ma olen super, super tänulik. Aitäh mu armas EPICENTER kinnisvara tiim ja Kristo. Te olete parimad! ♡ See oli täpselt see, mida soovisin. Aitäh, aitäh, aitäh! No vaadake, milline iludus:
Kristo pere kinkis meile kahele ühe spa paketi koos ööbimise ja lapsehoidmisteenusega. Kehtib see õnneks päris kaua ja ma usun, et küll me sellele ühel päeval hea kasutuse leiame! Ja noh.. Ma vist ei pea ju üle kordama, kui väga ma olen juba kurtnud, et ma tahan vanni minna? Kui varem ei saa, siis seal ikka saab!! Mmmmmmmmm, vann! Ma kõlan juba nagu katkine grammofon..
Ja kõige lõppu lisan siia hoopis ühe vahva kollektsiooni fotodest, mis eilsel päeval õnnesoovidega mu facebooki seinale prantsatas. Einojah. Pole midagi öelda. Ma olen oma elus ikka väga moekas preili olnud. All paremal ja üleval vasakul on kaks rate.ee ajast pärit ilusat "erilist" pilti. Mu konto nimi oli tol ajal "rotipreili". See räägib juba enda eest..
Paremal üleval oleme Liina Ariadnega vist mingi 6 aastased äkki? Okei, Liina on mingi neljane hoopis? Ma ei tea, kust kohast Liina emps Ita-Riina selle pildi välja võlus. Sellel ajal oli kõige vingemaks lavaks Viimsi Vallamaja oma ja seal me siis kordamööda koguaeg esinesime. Küll tantsu, küll lauluga. Mida iganes parasjagu vaja oli.
Ja kõige lõppu tahaksin ma öelda veel suured tänusõnad Teile! Mulle tuli eile niiii armsaid ja soojasid kirju/soove ja mu järgmine aasta peaks olema küll meeletut õnne täis. Aitähh Selle eest! Ja aitäh kõigile, kes EBA hääletuses (http://eba.marimell.eu) meie pesa poolt oma hääle andnud on. See on tohutult motiveeriv! Kniksti!