Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!
Nonii.. Nüüd, kui 37+3 on käes, siis käib selline suuremat sorti ootamise mäng. Et millal nüüd? Ühtegi plaani teha ei saa, kõik on nii põnev ja ämmaemanda poolt on meile roheline tuli antud. Eelmise nädala lõpul hinnati ultraheli järgi poisi kaaluks juba 3100g. Eks see on muidugi ligikaudne, aga vähemalt midagi.. Ämmaemandad on natukene tähelepanelikumad, sest ma olen nii pisike ja last nad väga suureks lasta ei taha. Peale viimast ultraheli kirjutasingi oma eraämmaemandale ja tema kiitis meie numbreid. Lisas ainult, et üle 3500g ei tahaks nagu hästi, et poiss kasvaks.. Et me ikka omavahel hästi proportsioonis oleksime võinii. Nii ütleski ta meile, et alates 37+0 nädalast võiksin ma igapäev jalutamas käia ja noh.. Me võiks seda vanainimeste asja tihedasti harrastada, et emakakael hästi küpseks ja tita tulekuks valmis oleks.
Nagu eeskujulik õpilane, seadsin sammud siis õue.. Tänaseks nüüd juba kolmel järjestikusel päeval. Neljandal asendasin jalutuskäigu suurpuhastusega, aga sinnani ma jõuan veel. Esimesel päeval kõndisin 4000+ sammu, teisel päeval 7000+ sammu ja kolmandal juba lõpuks kokku 11 000 sammu. See on 6km! Ma isegi mitte rasedana ei viitsinud nii pikalt kõndida. See Polari kell annab ikka tohutult motivatsiooni juurde ja ma ei saakski oma sünnipäeva kingiga rohkem rahul olla. Minu oma kipub ainult päevaga tühjaks saama.. Ma ei saa aru, mis teema on. GPS on väljas, südamerütmi ma ei jälgi, mingit treeningmode-i ma sisse ei lülita.. Väga veider. Kirjelduste järgi peaks ta niimoodi tavalises olekus lausa 3 nädalat vastu pidama. Hmh. Kristo lubas homme sinna esindusse kirjutada ja uurida. Äkki ma kasutan seda kuidagi valesti lihtsalt!? Ometi ma eriti mingeid nuppe ei näpi. Või äkki selles probleem seisnebki? Äkki ma peaks veel midagi seadistama? On kellelgi kogemusi?
Eilse kohustusliku jalutuskäigu asendasin hoopis suurpuhastusega. Pesin ära iga viimse kui liistu, seinad, aknalauad, vahetasin kardinaid, voodipesusid, pesin ära kappide uksed, küljed ja vannitoa põranda vuugid. Nüüd käin ja ahhetan, et kõik on nii ilus puhas. Minu meelest on üldse kõige mõnusam tunne see, et sa tead, et sind on õhtul ootamas värsked voodipesud.. Mmmmmmm. Kõige parem uni tuleb puhaste linade vahel. Ma olen muidugi lakkamatult jutti pesumasinat ka piinanud ja kõike pesnud. Kardinaid, vaipasid, tekke, patju, riideid, riideid ja veelkord riideid. See pesapunumise värk on vist ikkagi mingi real thing? Ma olen selle raseduse jooksul tervet korterit ka juba mingi kolm korda kindlasti ümber tõstnud. Noh, lihtsalt selleks, et oleks vaheldust ja et leida see kõige sobivam variant. Äkki ma olen natukene peast soe?! Aga ainult hästi vähe..