Kuidas me Pühajärvel oma pulma-aastapäeva kolmekesi tähistasime

Aga mis me siis oma päris pulma-aastapäeva päeval tegime? Mõtlesime, et kõige vahvam oleks kolmekesi spasse minna ja koduseinte vahelt välja saada. Võtsime spontaanselt ühe soodsama paketi hotelliveebist (ca 80€) ja oligi minek. Hommikut alustasime juba varakult, kella seitsmest. Pistsime oma võikud pintslisse, käisime pesemas, tegime loomadele hüvastijätkuks mõned paid ja tulime tulema.

Hommikusöögi kõrvale aga jõudsime enne veel ka üht-teist põnevat teha. Meil oli pulmas üks selline  anum, kuhu sisse said külalised terve õhtu jooksul soove/mõtteid jätta ja need me pidime siis oma esimesel pulma-aastapäeval alles avama. Selleks, et asi pidulikum oleks, avasime alkoholivaba veini, valasime selle oma pulmadeks tehtud pokaalidesse (aitäh Martin nende eest!) ja hakkasime siis kordamööda neid sildikesi avama. Nii vahva oli seda päeva meenutada ja läbi mälestuste nagu korraks uuesti läbi elada. Vaatasin veel mitu korda meie pulmavideot ja heldisin. Peale seda oli ikka täitsa õige "mood" sees ja minipuhkus võiski alata.

Autosse istudes jäi Kris kenasti magama ja magas terve tee.. Erinevalt neljapäevast, hehe. Meie sõitsime mööda tundmatuid teid ja  arutlesime omavahel, et küll need pisikesed linnad on ägedad. Me ei tea paljude nimesidki, ometi on seal nii palju elu. Põnev on niimoodi ümbrust jälgida. Kohale jõudes tegi Kris plõksti oma silmad lahti ja saimegi end oma kodinatega hotellituppa valmis seada. Me saime toa viiendal korrusel ja seal oli päris ilus roheline vaade. Akent lahti teha muidugi eriti ei kannatanud, sest sealt tuli hullumoodi tänavamüra. Nagu mingis kõlakambris oleks olnud. Ei teagi, miks seal see heli nii valjult vastu kajas. See selleks. Kõige toredam oli toa juures see, et seal oli päriselt üks suur voodi ja üks suur madrats, mitte kaks kokku lükatud pisikest voodit. Poisile tegime magamiseks aseme hoopis vankrisse ja tõstsime selle minu voodi poolele. Kodus magab Kris öösiti esimese pikema une nüüd oma voodis ja varahommikul võtan ta kaissu. Seda väga lihtsal põhjusel.. Kella kolmest/neljast hakkab kutt iga tunni/pooleteise tagant süüa tahtma ja nii magame me kõik paremini. Pole ka mingi saladus, et kolmekesi on nii vahva ärgata ja Krisi hommikusi naeratusi ja ringutusi vaadata. Mulle kohe meeldib, kui ta mul seal kaenla all mõnusalt nohiseb. 

Esimesel õhtul käisime ka spas. Pühajärvel on sellesmõttes mõnus, et spa osa on üpris lihtne.. See tähendab, et seal ei ole eriti inimesi. Peale meie oli spas vist mingi 4-5 inimest ja seetõttu oli seal päris hea beebiga olla. Seal on suur bassein, lastebassein ja siis on üks eriti, eriti madala veega basseinike. Vot sinna kõige viimasesse läksimegi. Krisile vees meeldib ja ta siputab oma jalgadega hea meelega, nii et vett lendab kahte lehte ja suu on kõrvuni. Peale bassus sulistamist läksime tuppa tagasi, pesime end puhtaks ja viskasime jalad seinale. Mõnuuus oli. Olime omale head ja paremat tuppa nosimiseks kaasa ostnud ja asusimegi varusid hävitama. Kris jääb meil ööunne 20:30-21:00 vahemikus, aga spa väsitas ta mõnusalt ära ja uni oli kerge tulema. Kell 19:30 jäi ta juba tuttu ja magas kenasti 4 tundi jutti, kuni esimest korda süüa küsis. Ainus, mis toas olles häiris, oli see, et seal oli hirrrrmus lämbe. Koorisime lapse ka paljaks, et inimlikum magada oleks. Aga ega polegi midagi imestada tegelikult, sest õues oli tol päeval 27-29 kraadi ja igalpool oli palav. 

Meie poolt valitud paketis oli sees ka kaks hoolitsust. Noh, sellised, mida võibolla muidu ei prooviks.  

Kristo võttis siis vesimasaaživoodi ja mina virsikuparafiini kätehoolduse. Mõlemad hoolitsused kestsid 20 minutit. Ma natsa kahetsen, et ma sama, mis Kristo ei võtnud, sest väidetavalt oli see päris mõnna. Minu oma oli selline, et läksin sinna hoolitsuste ruumi, mul pandi kätele kreemi, ma pidin käed 5 korda järjest kuuma vaha sisse pistma, mulle pandi kindad kätte ja ülejäänud 17 minutit pidin ma toimimist ootama. 19-minutil tuli tädi tagasi, võttis kindad ära, tõmbas vaha mu kätelt maha ja kõik. See oli täpselt selline "pean istuma siin liikumatult, tulikuumade kätega ja ei saa nina sügada situatsioon". Ka protseduuride tuba oli selline igav, et ma ei saanud midagi seni vaadata/teha/lugeda. Lihtsalt passisin seda tapeeti. Oleks seal olnud näiteks mingi rahustav muusika ja mahe valgus, siis oleks teine asi olnud. Paneks silmad kinni ja naudiks olemist, aga see oli rohkem selline kogemus, et jälgisin seinal olevat kella ja sellel tiksuvaid minuteid. Aga tõele au andes.. Käed olid pärast mega pehmed küll. Peale hoolitsusi startisimegi tagasi koju ja meie õnneks tudus Kris ilusti terve tee. 

Ja täiesti OT, aga jagan teiega meie pulma-aastapäeva kingitust. Selle kinkisid Mallu ja Kardo. Nagu meie pulmavideost näha oli, siis abiellusime me tamme all. Kardo sõitis mõni aeg peale meie pulma koos Mariga rattaga Saku mõisa juurde ja korjas selle sama tamme alt tammetõrusid. Pani nad kasvama ja ühest neist sirguski see pisike tammeke siin potis. Selle me peame koos maha istutama ja saame jälgida selle kasvamist läbi aastate. Meie pisike pulma tammeke. Kui äge idee! Aitäh, aitäh, aitähh!