Ehhhh. Nagu pildilt arvata võite, siis niitis haigus mind jalust. Nüüd, kui Krisil hakkab olemine paremaks minema, halveneb minu oma. Jumal tänatud meil inhalaator on ja ma endalegi sellega auru saan teha. Meil küll ei ole täiskasvanute otsikut, aga see laste oma ajab ka asja ära. Ravimeid ma ju kasutada ei tohi, sest toidan rinnaga ja hetkel on minu ainsateks abimeesteks tee ja beebidele/lastele mõeldud ninatilgad. Ma teen nii hommikul kui ka õhtul omale suure, suure kannutäie teed ja öösel lutsutan käreda kurgu peale curamedi ternespiimaga pastille. Päris rõve on olla. Samas pean ma tõdema, et ma ei oska eriti haige olla.. Ma enamasti teen täpselt samu tegevusi edasi nagu muidu ja pigem ignoreerin seda fakti. Väga tihti löön ennast veel ülesse ka, sest mingil veidral kombel paneb see mind natukene paremini tundma. Ma ei ole kunagi osanud diivanile kerra pugeda ja lihtsalt.. Haige olla.
Eile käisime pikemal (no tegelikult nii umbes 6km pikkusel) jalutuskäigul ja lõpuks istutasime maha ka Mallu ja Kardo poolt meile kingitud pulma tammekese. Kris magas muidugi kõik maha. Esimest korda saime talle selga panna Kristo empsi poolt õmmelduda paksema kombe ka, sest ilmad on nüüd kõike muud, kui soojad. Meie igatahes alustasime juba kütmisega.
Aga täiesti teisel teemal.. Või noh, tegelikult eelmise postituse jätkuks. Hõiskasin siin just, et Krisi esimene hammas paistab igeme alt. Minu suureks üllatuseks on neid tänaseks hommikuks hoopis kaks. Üks neist täielikult lõikunud ja teine pistab ka kohe pea välja. See on nii suur üllatus, sest ma tõsimeeli ei osanud nii varakult neid hambaid oodata. Nüüd peangi natukene ennast selle suuhügieeni osas harima, et kuidas ja millega peaks Krisi igemeid ja hambaid nüüd täpsemalt puhastama hakkama? Eks ma kohe lähen googeldama ja beebigruppides tuulama. Kuna meil ju esimene laps ja mul pisemaid õdesid/vendi ei ole, siis ei teagi selliseid asju. Eks igapäev ikka õpib midagi uut. Tean küll, et on need sõrme otsa pandavad harjad, aga that's about it.
Üheksandal septembril läheme Tallinnasse, Krisi vanavanaisa sünnipäevale. Jääme ööseks Kristo vanemate juurde ja tagasi tuleme alles järgmisel päeval. Siis saame pikemalt olla ja lapse jaoks ka väheke stressivabam. Ühtlasi saame siis Ülemistesse minna, sest seal on meid neli valget tooli ootamas, mis me söögilaua jaoks tellisime.
Aa ja mis veel.. Tahtsin Teile näidata seda imeilusat helesinist kleiti. Mul sõbranna kinkis selle siis, kui 8 kuud rase olin. Nüüd 5 kuud hiljem sain selle lõpuks selga tõmmata. Wohoo! Tänaseks on kõik beebikilod kadunud ja kaalu hetkel poole kilo jagu vähem, kui enne rasedust. Eilsest alates püüame nüüd natukene rohkem liikuda ka. Alustasime sellega, et käime regulaarselt jalutamas. Kui ma terveks saan, siis kannatab ehk juba natukene jõutrenni ka teha. Meie majast kilomeetri kaugusel asub Lahmuse mõis, mis tegelikult hetkel toimib koolina. Tean, et see on äsja korda tehtud ja seal on ka jõusaal. Mõtlesime sinna helistada ja uurida, et äkki me võiksime seda mingi tasu eest kasutada. See oleks eriti mugav variant. Iseasi muidugi, kas nad sellega nõus oleks.. Aga kui ei küsi, ei saagi teada,ˇ eksole ☺
Kleit on pärit Vestido e-poest: https://www.vestido.ee/. Nende facebooki lehekülg: https://www.facebook.com/VESTIDO.EE/.
Ma nüüd tõmban järgmise kannutäie teed hinge alla, teeme Krisi õhtused rituaalid ja paneme ta tuttu. Ise plaanime hakata "eksid rannal" vaatama. Jumala lamp seriaal, aga jäime ühe korra vaatama ja nüüd on niiii põnev. See on nagu need tõsieluseriaalid, kus mingi rikas mees naistele roose jagab.. Nii tobe, aga alati jääd vaatama :D
Aa ja mis veel.. Ma ajasin eilses postituses kurkide kohta ikka jumala udujuttu. Marineeritud kurke tegin ikka, mitte hapukurke. Tundub, et need läksid kõik aiataha ka, sest täna on marinaad hägune. Oh well. Tuleb lihtsalt uuesti proovida. Olekski liiga hästi läinud, kui esimese korraga õnnestub, hehe.
Aga praeguseks kõik.. Aitäh, et olete minuga ja ilusat õhtut! ♥