Suu hügieenist, Sensodynest ja hambaarstidest!

Täna tahaksin natukene rääkida hammastest, suu hügieenist ja hambaarstidest. Ma tunnistan kohe, et väikese lapsena oli minu jaoks hammaste pesemine midagi HIRMSAT. Ma üritasin sellest koguaeg viilida. Vahel ma lausa panin keelele hambapastat ja lihtsalt passisin vannitoas, et teeselda hammaste pesemist. Vanaema tibul oli kombeks paluda mul talle näkku hingata, et ta ikka kontrollida saaks, kas hambad puhtad. Jajah.. Selle sama ajaga, kui ma seal keelele hambapastat määrisin, oleksin võinud ju juba hambad ka ära pesta. Ma ausalt ka ei tea, mis mu väikeses peakeses tol ajal toimus. Kuna ma hammaste eest hästi hoolt ei kandnud, siis üsna ruttu pidin külastama hambaarsti. Õõõõõõõõh, judinad! Minu jaoks on hambaarsti juures käik ikka päris suur ettevõtmine Siiamaani on. Lapsena hakkasin lihtsalt nutma ja keeldusin suud avamast. Ma vist isegi põgenesin hambaarsti toolilt, kui nüüd meenutada?

See kõik viis asja nii kaugele, et mu hambad hakkasid mustaks tõmbuma (tol ajal oli väga paljudel lastel meie tutvusringkonnas nii) ja alles jäid vaid sellised juurikad.  Ühel hetkel viidi mind üldnarkoosis magdaleena haiglas eraldi palatisse, et need hamba "jäänused" välja tõmmata ja uutele hammastele ruumi teha. Huh, piinlik lausa rääkida, aga nii oli. Siis käisin mõnda aega hambutuna ringi, kuniks jäävhambad asemele tulid. 

Saime küll selleks korraks korda ja elu läks edasi. Aga minu hirm hambaarstide ees polnud kuhugi kadunud. Ma küll hakkasin hambaid korralikult pesema ja teen seda tänase päevani, kuid hambaaugud tekivad ju sellegipoolest. Ühel hetkel tekkis mul kahe esihamba vahele selline sinakas/läbipaistev koht. Sinna tekkis põletik, mis tegi põrguvalu. Ma olin sunnitud hambaarstile minema ja mu vanaema mu sinna ka lõpuks kaasa tiris. Ma olin siis vist äkki 13 aastane? Ma pabistasin nii hullult, et mu käed higistasid hambaarsti ukse taga ja süda pidi rinnust välja hüppama. Kui ma hambaarsti tooli istusin ja arst oma tööd alustas, siis tegi see puurimine mulle KOHUTAVALT haiget. Aga selles ei olnud süüdi hambaarst. Selles olin süüdi mina ise. Ma olin seda hambavalu nii kaua kannatanud, et põletik oli läinud päris suureks. Kui hambad on põletikus, siis ei mõju ka tuimestus nii nagu vaja. Mul oli isegi keelega valus oma ülemisi esihambaid katsuda.. Mõelge, mis tunne oli siis, kui neid puuriti! Mul pisarad voolasid kahte lehte ja hambaarsti õde pühkis neid kannatlikult ja silitas mu pead. Ma sain sellest korrast nii suure trauma, et ei läinud jälle hambaarstile mitu aastat. Esihammastel võeti välja närvid ja tehti plommidega korda. Peale seda mul õnneks ei olnud tükk aega enam hambaauke. Hooldasin oma hambaid ka hoolsalt. Ausalt öeldes kohe eriti hoolsalt, sest samasugust kogemust ei tahtnud ma küll läbi elada. Kui ma sain 19, siis võtsin end lõpuks kokku ja käisin jutti oma 7-8 korda hambaarstil ja mul parandati iga viimne, kui auk hambas ära. Oleksin võinud seda ju teha siis, kui ma 17 olin, et tasuta saaks, aga ei. Siis mul ei olnud veel julgust. Eks ma pidingi ise oma lolluse kinni maksma. Rumal olin.

Hambaarsti kardan siiani, kuid olen leidnud selle ühe ja ainsa, kelle juures ma olen nõus käima. Ta on hollandist pärit mees ja tema nimi on Ewoud. Ta on võitnud täielikult minu usalduse ja tänasel päeval on mu hambad korras ning suuhügieen meie peres tähtsal kohal. Ta on selline hambaarst, et kui meil on olnud mõni raskem protseduur vaja ette võtta (nagu näiteks juureravi vms), siis on ta mulle lausa palderjanitilkasid andnud, et mul rahulikum toolis istuda oleks, hehe. Ta nagu aksepteerib ja mõistab mu hirmu. Kuna mul on ka päris tundlikud hambad, siis olen juba aastaid kasutanud sensodyne hambapastat. Need on nii head! Esiteks on nad mõnusalt värsked ja ei vahuta nii hullupööra nagu teised hambapastad. Tänu sellele saab normaalselt hambaid harjata nii, et terve suu paksult vahtu täis ei ole. 

Sensodyne hambaharju, suuvett ja hambaniiti polnud ma aga kunagi proovinud, seega mul oli hea meel, kui nad selle pakikese meile proovimiseks saatsid. Ma ütlen kohe, et ma sain kahjuks proovida ainult paremal olevat lillat hambaharja ja see on väga hea! Teise andsin Kristole ja hambaharja me ei jaga. Ta ütles, et täitsa hea on. Mulle meeldib, et harjased on tõesti pehmed ja kenad näevad välja ka. Oma suured kiidusõnad anname me mõlemad Kristoga suuveele. See on nii hea mahe ja ei põleta suud, nagu teised suuveed. Eriti hull on listerine. Sellega ei kannata mu meelest üldse suus loksutada, sest kõik hakkab ju megalt kipitama ja põletama? Teil ei ole nii? Igatahes antud suuvesi on oluliselt pehmema loomuga, kui nii võib öelda ja mulle täiega meeldib. Nii mõnus suur potsik on ka! 

Nüüd hambaniidiga on selline lugu, et ma ei ole sellega kunagi sina peal olnud. Minu meelest on need alati nii laiad ja vaevu mahuvad hammaste vahele. Kuna mul on ka üsnajagu plomme paigaldatud, siis on mul alati mega hirm, et ma tõmban koos hambaniidiga ka plommi välja 😄 Aga hea tugev niit on ja Kristo kiitis küll! 

Kuna mul endal on selline väikest viisi ebakindlus ja trauma oma hammastega seoses, siis oleme juba Krisi esimese hamba lõikumise päevast alates tal väga hoolikalt hambaid pesnud ja marliga igemeid puhastanud. Esialgu oli meil silikoonist sõrmeotsa hari, aga kui tal juba rohkem hambaid oli, siis kippus ta sõrme väga kõvasti hammustama. Siis ostsime apteegist beebidele mõeldud päris hambaharja ja peseme nüüd sellega. Krisil pole hambapesu vastu õnneks midagi. Nii hea ju igemeid sügada!