See postitus tuleb kindlasti paljudele üllatuseks.. Ma olen sellel teemal alati vaikinud. See on olnud mu kõige suurem ebakindlus, minu kõige suurem hirm.. Minu kõige suurem unistus. Minna hambaarstile ja panna omale uued hambad. Ma olen terve elu üsna paaniliselt hambaarste kartnud. Olen korduvalt nuttes uksetagant plehku pannud ja valetanud selleks, et aegasid tühistada. Minu hirm oli olemas juba lapsepõlves.. Mäletan, kuidas ma ei lasknud hambaarsti oma suu ligigi ja mul tõmmati Magdaleena haiglas üldnarkoosis neli hammast välja. Ilma naljata. Peale seda ei käinud ma hambaarstil päris pikalt. Ühel hetkel võtsin ennast kokku, siis kui juba täisealine olin, leidsin omale hambaarsti, kellega tekkis usaldus ja ta aitas mind. Ta tegi kõik minu hambad korda. Mul oli kahes esihambas räige närvipõletik. Tuimestus ei aidanud. Ma mäletan, kuidas ma istusin seal toolil ja nutsin, õde pühkis mu pisaraid ja.. Mul suretati esihambad ära. Seejärel hakkasid need hambad lagunema. Me aina lappisime neid plommidega ja lõpuks tehti kõik mu esihambad täidisega korda. St nagu plommi materjaliga ehitati hambad ülesse. Olin tulemusega super rahul. Keegi ei saanud aru, et tegemist ei ole enam minu enda hammastega. Või noh.. On, aga nad on üleni kaetud plommiga. Mõnda aega elasingi selliste hammastega. Aastaid tegelikult. Ühel hetkel tekkis ühte esihambasse samamoodi põletik ja see tuli välja tõmmata. Tegemist oli viienda hambaga reast. Kui ma naeratasin teatud nurga alt, siis paistis see ka välja, et mul seal hammast ei ole. Aga mul ei olnud ealeski võimalust tol momendil implantaati paigaldada. Nii ma siis käisingi. Oma plommitud ja puuduvate hammastega. Ühel hetkel hakkasid plommid aga tänu kohvile ja toidule pigmenti muutma. Aina plommid lagunesid. Ma ei saanud ka midagi teha, sest täidisega kaetud hambaid pole võimalik valgendada ja ükski hambapasta neid plekke ka hammastelt ei eemalda. Põhiliselt tekkisid need hammaste vahele. Ma ei julgenud ka hambaniiti kasutada eriti, sest plommid kukkusid ära.
Ma mäletan seda, kuidas ma 18 aastaselt tegin oma esimese unistuste raamatu peale Brian Buffini koolitust. Lugesin "The Secret" raamatut ja unistasin. Unistasin suurelt. Ma unistasin sellest, et ühel hetkel saan ma omale uued hambad. Et ma ei pea oma hambaid piltidel valgemaks töötlema. Et ma ei pea naeratama nii, et mu puuduv hammas välja ei paistaks, et ma ei pea oma hambaid häbenema ja pidevalt lappima. Nüüd, 8 aastat hiljem, sain ma oma unistuse täide viia. Ma kaalusin pikalt, et kas ma julgen sellest rääkida, aga kindlasti on Teie seas keegi, kes võibolla on samas olukorras. Jah, mu hambad pole midagi niiiii jubedat, et elada ei saaks ja ma peaksin tänulik olema, et sedagi mu hammastega teha suudeti. Aga see oli mu kõige suuremaks ebakindluseks ja täna ei saaks ma rohkem õnnelikum olla.
Kui me müüsime oma kinnisvara, siis soovitasid kõik selle raha kõrvale panna oma kodu ostuks. See olekski olnud loogiline lahendus. Aga minu peas keris ainult üks mõte - See on minu võimalus. Ainult praegu saan ma endale seda lubada. See tähendab minu jaoks nii palju. Ja ma olin super isekas ja kasutasin seda võimalust. Ma ei kahetse mitte ühtegi grammi.
Mul on piinlik neid fotosid näidata, aga teen seda lihtsalt selleks, et ehk saab keegi innustust, kellel sama mure.
Ma võtsin appi google'i ja otsisin parimat kohta, kus seda protseduuri teha. Ma lugesin reaalselt sadu foorumite postitusi, artikleid ja kogemusi. Lõpuks otsustasin minna Nordic Hambakliinikusse http://nhk.ee/, Kristo Ivanovi juurde. Ta on spetsialiseerinud just selliste tööde tegemistele ja ma võin julgelt öelda, et ta on tippude tipp. Mainin igaksjuhuks ka, et tegemist ei ole mitte mingil viisil sponsoreeritud postitusega. Ma pabistasin niii, nii väga. Poetasin kabinetis nii mõnegi pisara. Aga kõik need pisarad olid seda väärt.
Kõige esimesel korral käisingi konsultatsioonis ja mulle koostati põhjalik raviplaan. See oli lausa 7 lehekülge pikk. Lugesin seda, uurisin.. Kõige esimeseks protseduuriks oli jäljendite andmine. See oli päris rõve kogemus, sest mul on okserefleks kerge tekkima. Mulle pandi suhu selline lusikas, mis täideti mingi vedela ollusega, mis kivistuma pidi. Pidin seda suus hoidma ligi 4 minutit. Proovisin siis aina läbi nina hingata ja üritasin mitte oksele hakata. Ma sain hakkama! See oli täiesti valutu protsess ja selleks tuimestust ei tehtud. Aega võttis see ka nii vähe, et ma olin tagasi kodus üsna ruttu. Siis algas ootamise protsess. Ootasime kuniks jäljendid valmis ja saan lihvimisele minna.
Ma vist ootasin 3 nädalat, et uuesti Kristo juurde minna. Mulle tehti väga tasakesi tuimestus ja olgugi, et mu süda pidi rinnust välja hüppama, siis tegelikult olid need mu elu valutumad süstid. Ma küll tõmbasin ennast krampi ja ronisin aina ülesse poole toolil, kuid tegelikult sai see palju kiiremini läbi kui ma oodata oskasin. Siis ootasime 10-15 minutit tuimestuse mõjumist ja alustasime protseduuriga.
Minu oma hambad lihviti pisemaks, et saaks neile kroonid paigaldada. Seda protseduuri ma ei tundnud absoluutselt. Ma küll nägin vilksamisi Kristo prillide peegeldusest oma hambaid ja korraks isegi kahetsesin. APPPPPI mõtlesin ma.. Millised köndid! Kokku võttis kogu visiit aega ca 2,5h. Mulle paigaldati ajutised kroonid kaheks nädalaks. Õnneks ajutised kroonid paigaldati juba õige kuju ja tooniga, mille välja valisime. Juba siis oli tulemus nii ilus, et ma lihtsalt tulin koju ja hakkasin Kristo käte vahel nutma. Mu mokk oli mega töllakil ja tuim, aga kui ma oma huult kergitasin, siis oli tulemus niiii, niiii ilus! Kristo veel ütles mulle, et ta polegi vist iialgi näinud kedagi õnnest nutmas. Ilmselt unustas ta Krisi sünni, aga okei..
Ühe krooni hinnaks on umbes 350 - 550 eurot. See kõik sõltub oma hammaste seisukorrast, materjalist ja tööle kuluvast ajast. Samas ma ütlen.. Te ei kahetse iialgi! Seda kõike on võimalik ka teha järelmaksuga tegelikult ja ma ei suuda sõnadessegi panna seda, kui mõnus on naeratada nii, et ma hambumust häbenema ei pea. Ma olen meeletult tänulik, et sattusin just Kristo Ivanovi juurde ja ma olen tänulik kogu Nordic Hambakliiniku tiimile, et sain nii hea kogemuse ja teeninduse osaliseks. Nad tegid midagi palju enamat, kui lihtsalt hambaravi. Nad panid mind jälle iseennast armastama.
Kas Teie kardate hambaarsti? Millal viimati hambaarstil käisite? On keegi veel sellist protseduuri teinud või plaanib teha?