Ma isegi ei tea kust alustada. Ma olen ennast nii pikalt kogunud, et sellest kirjutada, aga lihtsalt täielik motivatsiooni puudus on olnud. Mul on valmis visandatud juba mitu, mitu postitust, aga see kõik tundub praegu kuidagi.. Vale. Ma tahaksin Teiega jagada endiselt postitust meie toredatest jõuludest, fotoepilaatorist, meie inglismaa reisist.. Aga enne jagan Teiega midagi traagilist. Meiega juhtus õnnetus. Tegelikult mitte meiega, vaid meie majaga.
Kõik algas tegelikult peale uut aastat. Nagu Te teate, siis viibime meie maakodus iga nädalavahetus st. reedest esmaspäevani. St. Esmaspäeval ärkame kella viiest ja vurame linna poole. Seal on lihtsalt nii hea olla, et see poolteist tundi sõitu ei tundu sugugi pikk. Ka loomad armastavad maakodu idülli. Reeglina on nii, et alustame kütmist pliidi ja ahjuga ning hiljem hakkame ka katlasse tuld tegema. Katel on ühendatud radiaatoritega ja see kütab kogu maja kenast soojaks. Kui korra katla ära kütame, siis püsib maja 3 päeva soe ja kütma rohkem ei pea. Tavaliselt oligi nii, et reede/laup kütsime katelt ja pühapäeval veel ahju. Soojamüür hoiab kenasti majas samuti temperatuuri.. Nii võisime rahuliku südamega esmaspäeval lahkuda ja nelja päeva pärast tagasi minna, teades, et torud ära ei külmu.
Ühel toredal jaanuarikuu nädalavahetusel läksime jälle maale. Alustasime kütmist.. Kuna see juhtus olema just see nädalavahetus, kus näitas -25 kraadi külma, siis juhtuski meiega õnnetu lugu. Hakkasime kütma tasa ja targu.. Alguses soojendasime korstent vaid mõne ajalehe põletamisega, hiljem lisasime mõned 30cm pikkused puud ja kõige lõpuks siis 50cm pikkused puud. Läksime ise elutuppa ja pugesime pleedi alla filmi vaatama. Kui Kristo uuesti katlaruumi läks, et puid alla panna, vaatas meile vastu halb üllatus. Katla sees olev jahutustoru oli lõhkenud ja katla alumisest luugist voolas vett välja. Hakkasime siis ruttu põrandat kuivatama. Seni kuni toast rätikuid ja ämbreid otsisime, hakkas järsku tuletõrje alarm tööle.. "OKOU" oli ainus mida mõelda jõudsin. Tormasime kohale ja katel oli hakanud ülekuumenema. Tuli oli ju all ja jahutustoru ei toiminud. Õnneks oli meil tulekustuti ja Kristo haaras kohe selle järele. Meie suure katla jaoks oli see, aga täiesti mõttetu. Tuli ei kustunud. Ainus variant oli helistada tuletõrjesse ja samal ajal proovida tuld kontrolli all hoida. Kogu maja oli vingu täis juba, sest katla kaane all olev kivivill tossas meeletult. Seni kuni tuletõrjet ootasime, viskasime katlasse kühvliga lund, nii oli lihtsam. Õnneks tulid nad ligikaudu 7 minutiga kohale ja selleks hetkeks saime asja stabiilsemaks. Tuletõrje kustutas tule lõplikult ja tegi kuumus kaameraga kindlaks, et kõik on ohutu.
Sellest õhtust peale me enam katelt kasutada ei saanud. Me pidime kolima kõikide oma kodinatega elutuppa ja ahju/pliidiga hakkama saama. Mainin, et sellel hetkel oli meil toas ainult 4 kraadi. Me pidime peale tule kustumist ju vingu majast välja saama ja aknad lahti hoidma. Mõtlesime, et paneme voodi teise magamistuppa, sest seal on soojamüür ja öösel läheb soojemaks. Mõeldud, tehtud. Ise ronisime diivanile tekkide sisse ja proovisime sooja saada. Kuna ehmatus oli nii suur, siis tänu pingelangusele ja noh.. hilisele kellaajale (kell oli mingi 3-4 juba) tikkus uni peale ja otsustasime, et jääme ikkagi diivanile magama. Thank god! Öösel kukkus kõrval toas voodi kohal lagi alla! Kas te kujutate ette? Niiskuse/sooja ja külmaga olid paneelid klambritest lahti tulnud ja otse voodi kohale alla sadanud. Mõelda vaid, kui me oleks seal all maganud?
Okei.. Stoori goes on. Helistasin kohe hommikul oma kindlustusmaaklerile, kes nii vastutulelikult ka laupäeval mu kõne vastu võttis. Meie maja on klassik paketiga kindlustatud IF kindlustuse poolt. See peaks katma siis kõiki juhtumid. Kuna meil puudus nüüd katel millega maja soojas hoida ja põrandaküttest vannitoas, pliidist ja ahjust ei piisa, siis külmus ära ka vett sisse toov pump ja kõik ülejäänud veetorud majas. Lõhki külmusid ka radiaatorid, kõik seina sees olevad torud, segistid ja kraanid. Kuna suur osa torudest on ka seina taga, siis ei olnud meil veel päris täpselt aimugi, kui suure kahjuga on tegu. Õnneks õnnestus enne radiaatoritest nii palju vett välja lasta kui tuli. Esmaspäeval helistas meie kindlustusmaakler kohe kindlustusse ja meiega võttis ühendust kahjukäsitleja. Käisime temaga kohe ka kohapeal ja fikseerisime olukorra. Nüüd oli kahjukäsitleja soov, et kui nüüd eksperdid tulevad, et kahju suurust hinnata, oleks maja soojem. Et me prooviksime saada siiski võimalikult palju temperatuuri sisse, et torud soojeneksid. Rääkisime oma ülemustega ja võtsime esmaspäeva vabaks. Kütsime maja laupäevast esmaspäevani ja siis tulid töömehed. Nad tulid juba kella üheksast hommikul ja olid seal kuni kella kuueni õhtul. Seinad said lahti võetud ja kõik võimalik kahju kirja pandud.
Täna helistasin kindlustusse uuesti, et teada saada kas kindlustuselt on mingisuguseid uudiseid ja mida edasi teha? Hetkel ei osatud veel öelda. Praegu pannakse kokku pakkumist kindlustusele, et kui suures mahus töid (ja mis hinnaga) teostada tuleb, ning siis langetab kindlustus lõpuks otsuse.
Mu süda tilgub verd, kui mõtlen sellele, mis meie armsa kodukesega juhtus. Ma ei oska enam midagi teha. Aga mul on hea meel, et saan selle nüüd lõpuks südamelt Teile ära rääkida ja koos on ju ikka kergem! :(
Igasugune nõu on oodatud! Kas Teil on olnud selliste asjadega kogemusi? Palun, palun saatke meie poole positiivseid mõtteid, et saaksime oma majakese jälle korda. Ma ei oska isegi sõnadesse panna, kui armas see kodu meie jaoks on. See on täpselt selline paik, kuhu kõige eest põgeneda ja ennast "kodus" tunneme ja nüüd kõik see.. Seda on kuidagi liiga palju :(
Ma tean, et see postitus on hirrrrmus pikk ja ma ausalt isegi ei suuda seda üle lugeda, et kirjavigu parandada. Vabandan juba ette! Aga loodan, et postitus annab natukenegi aimu sellest mida hetkel läbi elame. Leian, et kuidagi niii raske on hetkel keskenduda ja selle olukorraga leppida.