Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!
See nädalavahetus oli meie jaoks eriti tegus. Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult püüame enamikel nädalavahetustel siiski midagi toredat teha ja koduseinte vahelt välja saada. Kristo pakkus välja, et ta viiks meid Tallinnast natukene eemale matkarajale. Mõeldud, tehtud. Ma olengi omale eesmärgiks võtnud natukene rohkem liikuda. Trennis ma ju ei käi ja töö on ka istuv. Selline vabas õhus liikumine tuleb ainult kasuks. Tuleb ainult õige riietus valida ja oma keha kuulata! Valituks osutus Kosest natukene eemal asuv kakerdaja loodusrada. Raja pikkuseks on 6km. Meie tervet rada lõpuni ei käinud. Piirdusime poolega. Tegemist on siis imeilusa rabaga ja õhtuse päikeseloojangu käes oli ta veel eriti ilus. Meie võtsime omale pirukad ja vee kaasa ja pidasime lõpus ka pisikese "pikniku". Väga mõnus oli. Eriti mõnus oli õhtul uuesti koju jõuda ja sooja suppi süüa. Hiljem tuli no niiiiiiii hea uni. Värske õhk kohe mõjub alati nii. Hea tunne on nädalavahetusel jalad kõhu alt välja võtta ja natukene jalutada. Uskuge mind.. Selline vahva kvaliteetaeg toob ka päris huvitavaid jututeemasid ja palju toredat filosofeerimist. Matka ajal ei kannata väga ninapidi telefonis istuda ja see on suhtele ainult kasuks!
Vaadake kui ilus see raba on! Meie saime täpselt enne pimedat tulema ja ausalt.. Ma ei jõua ära oodata, et juba järgmist retke ette võtta. Teab keegi mõnda eriti vinget ja ilusat kohta? Eriti mõnus oleks kui keegi kuskil poolel teel sooja teed pakuks. Mõtlesin küll termosega kaasa võtta, aga selle tunniajase autosõiduga sihtkohta jõuab see juba nagunii külmaks minna. Poleks ju palju palutud, eksju?
Aga sellega meie nädalavahetuse tegevused ei piirdunud. Me pidime laupäeval Ivarile kuidagi kuuse smuugeldama. Selleks, et edasi rääkida pean natukene eellugu ka rääkima. Me kinkisime Ivarile sünnipäevaks 12 ümbrikut. Iga ümbriku sees oli mingi tore ühine tegevus või pisike kingitus. Üks vägevamaid neist ootas ees detsembrikuu ümbrikus. Meie ülesanne oli tuua talle kuusk! Käisime kella kolmest Ivariga lõunatamas ja valetasime, et hiljem suundume spasse. Reaalsuses teadsime, et tema nüüd jupp aega koju ei satu ja küsisime tema korterikaaslaselt korteri võtmed. Ostsime kuuse, tassisime tuppa, avastasime, et ostsime liiga väikese kuusejala ja jooksime poodi tagasi, hiljem arutasime tundide viisi tulukeste juhet, läksime selle peale paar korda närvi, ehtisime mõningate pallikestega kuuse, proovisime kaunistuseks ostetud pulgakomme mitte ära süüa ja siis tegime kiirelt, kiirelt sääred. Kuusk sai ilus, tihe ja eriti mõnusalt lõhnav! Ülejäänud kaunistused jäid Ivari teha. Öösel kella 2/3 paiku tuli Ivar koju ja oli šokis. Kõik läks täpselt planeeritult ja Ivar oli üliõnnelik. See ju meie eesmärk oligi! Mõned pildid meie smuugeldamisest :
Aga ma panen nüüd eilse supi sooja ja poen diivanile teki sisse kerra. Ilusat alanud nädalat! PS! Eelmise postituse alla tulnud hormoonidega seotud seikasid oli super vahva lugeda. Alati on hea tunda, et me ei ole oma murega üksi :D