Hei, mu armas rosin! Me oleme sinuga juba päris pika tee koos kõndinud. Täpsemalt 20 nädalat ja neli päeva. Täna sain ma esimest korda issi ja arstiga su varbad üle lugeda. Ei ole mingi saladus, et mulle ei ole kunagi varbad eriti meeldinud, aga sinu omad on need kõige paremad maailmas! Ei lähe enam kaua, kui need pisikesed varbad mööda meie tuba ringi juba jooksevad.. Me nii ootame sind! Eks sa praegugi annad mulle enda kohaolekust nende samade pisikeste jalakestega märku. Näiteks kümme minutit tagasi mängisime sinuga toksimise mängu. See on hetkel su lemmik. Sina toksad mind ja mina sind sõrmega vastu.. Seda sa viitsid reeglina küll ainult mõned minutid järjest mängida, aga see on mu lemmik hetk päevast. Papsile näitad sa ennast juba ka. Tema lootused on ikka selle peal, et sinust jalgpallur tuleb. Ütleb, et harjutad pealelööke ja triblamist seal kõhus (ära muretse, sa ei pea päriselt jalgpalluriks hakkama). Papsi rõõmuks vaata seda tulevikus lihtsalt temaga koos, sellest täiesti piisab.
 |
| Pisike jalake ja selle viis veel pisemat varbakest (uh 20+4). |
Sinu ülesanne on praegu täpselt sama usinalt kasvada, nagu sa seda siiani teinud oled. Täna oled sa peaaegu 400g raske ja 23-25cm pikk. Iga millimeeter sinust on imetabane ja arstide sõnul oled sa igati terve laps. See on pai meie kõrvadele. Proovin hoolega valida toite, mis sulle maitseksid. Ära pahanda, et sa igapäev smuutit jooma pead ja võibolla natukene lihast puudust tunned praegu. Kui sa kõhust välja tuled, siis saad sa kõike, mida hing ihkab. Minu poolest võime näiteks nädal aega jutti makarone ja kalapulkasid süüa. Mulle meeldis lapsena niimoodi ja näed.. Olen täitsa normaalselt välja kukkunud. Paps sul armastas lapsena lõputult spagette ketšupi ja juustuga süüa. Niiet, see on ka valikus. Aga ehk jääb sulle mu smuutitamisest samasugune värske toidu armastus ka külge ja krõmpsutad hoolega porgandit hoopis.
Eriti vahva on see, et tänasel päeval peaksid sa kuulma juba minu ja issi häält, nägema eredat valgust, tundma maitset ja isegi REM-und nägema. Millest sa küll unistad, pisike prints?
Juba nelja kuu pärast saame musitada su pisikest nina, nuusutada su armsat peakest, hoida sind oma rinnal ja kuulata, kuidas sa magades nohised. Senikaua proovime muuta olemise väljaspool mu kõhtu ka sama mõnusaks nagu sul seal kõhus on ja loodetavasti on meil selleks ajaks olemas korter, mida sina saad nimetada oma esimeseks koduks. Me näeme selle nimel hetkel hirmsasti vaeva ja anname endast parima, et nii see ka läheks. Su paps muide on selles mõttes üks ütlemata tubli mees. Nii sinul kui ka minul on temaga hirmsasti vedanud. Ka praegu püüab ta veenduda selles, et sul oleks seal kõhus võimalikult hea olla. Ta teeb mulle hommikuks kõige maitsvamaid smuutisid, võikusid, kingib mulle lilli ja mudib mu varbaid. Seda kõike selleks, et meie sinuga end hästi tunneksime. Ma usun, et sa tuled tema moodi ja siis on meie peres lausa kaks imelist härrasmeest!
Aga musid sulle sinna kõhtu.
Armastusega,
Emme