Filmisime ülesse ka täitsa igapäevase vlogi. Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!
Eile lõuna paiku teatas Kristo, et ta viiks mind nüüd hea meelega deidile burgereid sööma ja kinno. Ega ma endale kaks korda öelda ei lase. Mõeldud, tehtud. Jesss! Praegu tulebki veel viimast võtta sellest, et saame ette planeerimata selliseid spontaanseid "deite" korraldada ja kahekesi aega veeta. Sellele tuleb ju nüüd mõneks ajaks pisike paus sisse. Kui me reeglina käime rohkem selliseid fantaasia/märuli/ulme filme vaatamas, siis eilne "Kaunitar ja Koletis" oli midagi hoopis teistsugust. Etteruttavalt ütlen, et tuhat kiidusõna sellele filmile! Mulle tõesti meeldis. See oli täpselt see, mida ma Disney filmist ootasin.. Nii nostalgiline! Ma pean tõdema, et vahepeal kiskus lausa silma märjaks. Äge. Ei tea, kas varsti näiteks "Aladdini" ja "Väikest merineitsit" ka järele tehakse? Ma olen alati suur muinasjuttude sõber olnud ja väiksena neid kõiki multikaid nii kordi tuhat vaadanud. Vaataks hea meelega uuesti.
Enne kino jõudsime lõunatada/õhtusööki ka süüa. Uulitsa kanaburger oli muide päris hea! Mu lemmikuks jääb muidugi Toits-i cheddar burger, aga ka see viis keele alla. Läheks täitsa teinekordki.
No kui ei mõista normaalset nägu pildil teha, siis peab sellisega leppima
Kuna peale söömist oli meil veel ca poolteist tundi vaba aega, siis hüppasime H&M-ist läbi, sest nii minul, kui ka Kristol oli kevadeks uusi jalanõusid vaja. Pean tunnistama, et meil mõlemil on see "valge ketsi" tõbi. See on täielik needus. Eks teate ju isegi, kui keeruline on heledate jalanõude eest hoolitseda.. Aga no mis sa teed, kui meeldib! Suve alguses/kevadel ostan ma reeglina Italyna poest omale 4 paari neid riidest 5 euroseid valgeid ketse ja kannan nad suvega ribadeks. No ikka nii, et iga kahe nädala tagant pesumasinasse ja seniks järgmised jalga. Sellest viie eurosest jalanõust ei ole õnneks kahju ka ja niimoodi elan ma kenasti terve kevade/suve üle. Seekord ostsime sellised vähe tugevamad/vastupidavamad nahast ketsid. Eks paistab, kaua need vastu peavad. Kellelgi veel see "valge ketsi haigus" küljes on?
Aga täiesti teisel teemal.. Täna on mul ämmaemanda visiit ja sellest nädalast algas ka ametlik dekreet! Nüüd olen lõpuks kodune ja saan nö "pesa punuma hakata". Eks eelmise nädala ehmatus andis ka märku, et olekski aeg rahulikumalt võtta. Plaanin seda aega kasutada koristamiseks, lugemiseks ja jalutamiseks. Õnneks on ilmad ka nii ilusaks läinud, et tihti leian ennast mõttelt : "Hästi ajastatud see värk meil". Täiesti märkamatult on varsti käes juba aprilli keskpaik.. See tähendab, et minu sünnipäevani on jäänud vaid loetud nädalad - 01.mai juba vaikselt hiilib ligi. Sellel aastal mingit tähistamist muidugi ei toimu. Ma lihtsalt ei viitsi. Ilmselt teeme Kristoga mingi pisikese õhtusöögi ja lükkame selle sünnipäeva järgmisesse aastasse lihtsalt. See aasta on hoopis teisi tähtsaid asju ja see 24. sünnipäev ei olegi ju eriti "ilus ja ümmargune". Järgmine aasta saab juba veerand sajandit tähistada. See on hoopis teine lugu. Hehe.
Nüüd ma omaette mõtlen siin, et kui ma kella poole kuueks linna pean minema, siis enne seda jõuan ma üsna palju toimetusi ära teha. Ei tea, kas alustada vannitoas vuugivahede pesemisega või köögikappide sorteerimisega?