Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!
Kes mu blogi pikemaajalisemad jälgijad on, siis teavad, et ma ei ole oma juuste/soengute osas kunagi eriti püsiv olnud. Kevadele otsustasin vastu minna sellise särtsaka veinipunase tooniga. Kes mäletab, siis alles sügisel olin siniste juustega. Kristo lööb alati rõõmsalt käsi kokku ja räägib, et tal oleks nagu pidevalt uus naine. Hehe. Juuksed tehti mul korda salongis Beauty Plaza. See on see sama koht, kus kunagi brünetist end blondiks triibutasin. Nad teevad seal head tööd ja mina ise jäin tulemusega super rahule. Kuidas Teile tundub? Vahelduseks päris äge mu meelest. Ei tea, mis järgmiseks?
Tegin ühe kohustusliku enne/pärast pildi ka
Aga täitsa teistel teemadel nüüd.. Kõigepealt tahaksin ma öelda tõsiselt, tõsiselt suure tänu kõikidele meie pesa lugejatele. Mulle on tulnud viimasel ajal nii armsaid kirjakesi ja tõsiselt sooja tagasisidet nende igapäevaste vlogide/postituste osas. See on mulle nii palju indu/motivatsiooni juurde andnud! Päris, päriselt kohe. Mind selline aktiivne/vahetu suhtlus Teiega tohutult inspireerib. Aitäh, aitäh, aitäh selle eest!
Täna käisime väikese osaga oma pisikesest beebide grupist fotoalbumeid/karpe meisterdamas. Minu jaoks oli taoline ettevõtmine esmakordne ja esialgu olin ma sellise käsitööringi osas päris skeptiline. Mul reeglina ei ole eriti püsivust ja viitsimist selliseid asju teha lihtsalt. Eks see oligi rohkem kätte võtmise asi, sest selgus, et mulle see meisterdamine vägagi meeldis. Päris armas on ju mõelda, et see esimene beebipiltide album on oma kätega tehtud. Panin sellesse albumisse nii palju armastust, kui vähegi mahtus. A kus me siis käisime.. Selle vahva käsitöö poekese nimi oli "Teeme teistmoodi" ja asus ta Tondi 50 aadressil. Kindlasti minge piiluma, kellel vähegi mahti. Ma ise tahaks küll minna veel tagasi ja meie pulmapiltide jaoks ka album meisterdada. Ma hetkel blurrisin piltidel meie lapse nime ära. Me tahaks kuidagi ägedalt seda avalikustada ja kindluse mõttes hoiame seda veel enda teda. No kuni pojale silma saame vaadata. Igaksjuhuks ☺ Aga sellised said siis meie albumid/karbid:
Nüüd ma ootan, et Kristo koju jõuaks, et ta ees albumiga eputada ja vutt, vutt sööma hakata. Kõht on hirmus tühi juba ja pikk päev seljataga. Kutt lööb ka kõhus juba täiega tralli. Aga vot selline meie päevake oligi/saigi.
Mida toredat teie viimati meisterdasite? Äkki on teil oma lapsepõlvest mingi äge mälestus, mille teie ema/isa/vanaema/vanaisa on teile kinkinud/teinud? Äkki tegite oma lapsele/beebile midagi toredat? Mida näiteks mäletuskarpi panite/plaanite panna? Oleks põnev lugeda!