Kui üleeile üks armas blogilugeja meie juurest läbi astus ja me juba mõnda aega jutustanud olime, siis uuris ta, et ma võiksin kirjutada ka sellest, kuidas meie poja omale nime sai. Ma olin üsna üllatunud, et ma sellest juba kirjutanud ei ole? Kas tõesti? Ilmselt jäi see kuidagi idee tasandile kogemata, sest tegelikult oli see mul plaanis küll. Aga parem Hilja, kui Leida eksole? Ega meil mingit hullult diipi stoorit kogu selle asja taga ei ole, aga eks ta omaette lugu on ikka. Kuti nimeks sai siis Kris Stefan Epner. Miks?
Tegelikult oli meil nimi välja mõeldud juba sel hetkel, kui neljandat kuud alles rase olin. Me lihtsalt tahtsime enne nime välja hõikamist veenduda, et ta ikka seda nägu ka on. Seega ootasime sünnini. Omavahel kutsusime teda juba tegelikult nimepidi. Aga kõik sai alguse ühest autosõidust.. Me tegelikult olime teel Kõrgemäele, Viljandisse ja meil oli poolteist tundi vaja sisustada. Mõtlesime, et võiks huvi pärast ju igasuguseid erinevaid nimesid internetist uurida ja ehk ka midagi meie kutile välja mõelda. Lehitsesin telefonist siis erinevaid veebilehti, lugesin nimesid ette ja itsitasime/arutasime siis erinevate nimede peale. Eks alati on mingite nimedega huvitavaid seoseid ja nii sai üsna palju meenutusi omavahel jagatud. Kes tundis kunagi Rolandit, kes kõik onnid maha põletas ja kellel oli kunagi mõne Oliveriga kana kitkuda.. You get the point. Üks hetk jäi list nagu tahaplaanile ja jäime niisama arutama. Kuidagi jõudsime nimeni Kris - No tuletatud on ta tegelikult Kristo nimest. Mõlemile meile see hullult meeldis ja tundus selline "popi" poisi nimi. Meie tutvusringkonnas ei ole eriti selle nimelisi inimesi ka, seega tundus nagu suurepärane valik. Kuna nimi sai Kristo nimest tuletatud, siis mõtlesime, et võiks nagu mingi seos minuga ka olla.. Seetõttu otsustasime panna poisile kaks nime. Nagu minulgi. Ilma sidekriipsuta. Hakkasime mõtlema siis, mis oleks äge ja teistmoodi nimi Krisi kõrvale. Kahe nimega on see eelis ka, et palju väiksem on tõenäosus, et lasteaias/koolis sama nimega poiss satub olema ja kutt saab hiljem ise otsustada, kumb nimi talle rohkem meeldib. Mina näiteks olen väga rahul, et minul kaks nime on. Triinu ja Liis on eraldi päris populaarsed nimed ja nimekaime kohtab tihti. Samas minu nimi - Triinu Liis on oluliselt vähem populaarne.
Kris Stefan 2-päevasena
Stefani valisime tegelikult seetõttu, et see lihtsalt väga meeldis meile mõlemile. Itsitasime pihku, et see on nagu eduka ärimehe nimi. Hea rahvusvaheline ka, hehe. Kokku kõlas nimi ka lahedalt ja teistmoodi. Nii see otsustatud saigi. Kui pisike Kris sündinud oli, siis olime oma otsuses kohe kindlad. See nimi jääb. Hüüdnimedena saame teda hüüda Krissuks või Steffiks näiteks. Vahva on see, et meie näiteks ühtegi sama nimega last ei tunne. Hetkel vähemalt.. Ja isegi kui tunneks, siis ei oma see tegelikult ju absoluutselt tähtsust ☺♡
Mille järgi Teie lapsed nime said? Kas nimi oli olemas juba enne sündi või otsustasite alles peale lapsele otsa vaatamist? Mis Teie lapse nimeks sai? Kas olete oma nime valikuga rahul?