Täiesti uskumatu, et ma need read nüüd siia kirja panen. Me elamegi nüüd ametlikult Viljandimaal ja oma üürikorteri võtmed oleme lõplikult omanikule tagastanud. Viuh. Tehtud! Veel uskumatum on see, et me oleme suutnud nüüd selle esimese nädalaga lahti pakkida ka peaaegu kõik kastid ja kotid. Kõigest kaks pappkarpi konutab veel esikus. Aga see ei tähenda muidugi, et me jalgu seinale saaks visata. Nii palju on veel teha.. Näiteks täna pani Kristo ülesse uue boileri. Mina olin nii palju abiks, kui ma sain. See 150l suurune kobakas on ikka niiiiii raske ja ei ole see torumehe mängimine lihtne midagi. Juba ainuüksi eelmise boileri tühjendamine oli paras tsirkus, sest meil on ainult kaks pisikest ämbrit, aga torust voolas vett välja ikka korraliku survega. Kristo jõudis vaevu ühe ämbri ära tühjendada, kui teine juba minu käes täis sai. Aga ei midagi.. Tubli mehe võtsin ikka omale. Kõik sai ilusti tehtud ja ka esimene dušš sai järele proovitud. Toimib. Veefiltri vahetasime ka ära. Homme on plaanis pesumasina ühendamine ja nii umbes täpselt miljoni pesumasina täie pesu pesemine. Piinlik lausa, kui palju seda siin kolimise perioodil tekkinud on. Pesumasinast ja selle valikust kirjutan ka peagi täpsemalt, aga mitte täna.
Kui ma üleeile maja külge amplid riputasin.. Vot siis tekkis kodutunne! Ei oskagi täpsemalt seda põhjust põhjendada. Lihtsalt käis selline klikk. Okei, okei.. Tegelikult tekkis kodutunne ka siis, kui reedel Telia tehnik käis ja meile televisiooni ja interneti majja tõi. ELAGU WIFI! Hehe, aga nali, naljaks. Tegelikult on päris äge siin olla. Istume Kristoga õhtul diivanil ja muudkui ohkame ja ei suuda veel uskuda, et me ei peagi siit esmaspäeva saabudes ära minema.
Homme peaks cargo bussiga saabuma kaks fotolõuendit, mille http://www.sysprint.ee/est-ist tellisin (ps! Soovitan seda trükikoda. Seal on niiiiiii hea teenindus ja mõistlikud hinnad). See tähendab seda, et tuleb sammud seada Viljandi kesklinna suunas. Eks me pidime sinna nagunii lähiajal minema, sest poja id-kaart ja pass said valmis.
See pisike suslik on nii suur poiss juba. Täna täpselt 2,5 kuusena keeras ta iseseisvalt esimest korda. See oli nii suur üllatus, sest ega ta enne mingeid erilisi märke selleks ei andnud küll. Me proovisime teda ikka igapäev küll kõhuli panna ja keerama suunata, aga siiani tulutult. Ta ei arvanud sellest suurt midagi. Nüüd järsku täna avastas, et nüüd on aeg ja supsti keeras end seljalt kõhuli. Mul õnnestus ta teine katse ka videole saada ja seda saab instagrami story-s piiluda. Üleüldse on seal kõige lihtsam meie igapäevaste tegemistega jooksvalt kursis olla: https://www.instagram.com/triiinuliiis/.
Juba uuel nädalal on muide ka meie pulma-aastapäev. Mõtlesime kuskile spasse kolmekesi pageda. Kristo istubki hetkel mu kõrval ja uudistab pakkumisi. Aitäh ka teie soovituste eest! Nendest on palju abi. Enne seda aga jõuame veel pealinna ka. Nimelt ootab üks restoran Rotermannis meid endale külla, et me natukene tähistada saaksime. Sinna me 17.08 suundumegi. Eks enne õhtusööki läheme vanematele ka külla ja askeldame ringi. Seekord juba "maakatena" linnas, hehe.
Meie magamistoa garderoobikapi sai Kristo peaaegu valmis. Puudu on ainult paremal oleva riiuli vaheseinad ja mina pean kardinad lühemaks tegema. Hetkel hoiame mõnes riiulis ajutiselt ka raamatuid, kuniks neile koha leiame. Ma ei jõua ära oodata, et teile ka ülejäänud maja juba näidata, aga ma lubasin endale, et ei tee seda enne, kui me ei ole täielikult lahti pakkinud. Ainult naaatukene on veel jäänud. Ilmselt oleks kõige lihtsam mingi "room tour" stiilis video? Aga kell on juba hiline, ma lähen poen poja ja Kristo vahele põhku ja räägime varsti. Aitäh, et olete minuga! Tsauki, tsauuu.