Tere sügis ja tere hambad!

Eile oli lõpuks üks imekena sügisene ilm.. Päike paistis, ilm oli kargelt sügisene ja loodus oli oma kõige ilusamates värvides. Käisime ka Olustvere mõisa ümber olevat parki piilumas ja no nii ilus! Need värviliste lehtedega puude alleed, põllul rohtu söövad hobused ja täielik vaikus. Äge! Täpselt selline sügis mulle meeldibki. Kuna ilm nii kena oli, siis tegin mälestuseks Krisist paar pilti ka. Panime ta soojalt riidesse, et ta külma ei saaks, laotasime lehtede vahele väikese kile, sättisime pildi jaoks lehti ja saidki tehtud. Me muide polegi veel ühtegi beebipilti ilmutanud.. Ma küll olen nad kõik ühte kausta vähehaaval kogunud, aga sellest on ju vähe kasu.. Ise tegin veel raseduse ajal nii kena albumi esimese aasta piltide jaoks. Pff! Peab ennast kätte võtma ja selle ära tegema. Samas ega ma väga palju lootusi ka ei sea, sest pulmapildid on meil ikka veel ilmutamata. Möödas on juba rohkem, kui aasta! Kuhu see aeg küll kaob?

Kris saab juba kuu lõpus viie kuuseks. Järgmine kuu juba poole aastaseks! Uskumatu lugu küll.. Aga eks ta on juba päris asjalik ka. Roomata/üritada roomata ta eriti ei viitsi, küll aga meeldib talle 24/7 ennast kõhuli keerata. Ta muud ei teegi ja selili olemisest pole enam midagi järel. Kõige naljakam ongi see, et ta tegelt ei jaksa enam kõhutada, aga kui teda selili keerata, siis on ta reaalselt mingi 5 sekundi pärast jälle kõhuli. Juu on see protsess lihtsalt nii vahva ta jaoks. Külili/selili magamisest pole ka haisugi, sest umbes 10 minutit peale uinumist on ta samamoodi juba ennast kõhuli keeranud. Õnneks ei ole tal kunagi eriti tagasiheitega probleeme olnud ja seda esineb meie peres maruharva. Juba algusest peale. 

Eile proovisime poissi huvi pärast kaaluda ka. Noh.. Mis ma öelda saan. Päris raske on meie poja! Praegu 4 kuu ja 18 päevaselt kaalub ta 8,8 kilo. Minul on teda juba päris raske pikalt kätel hoida. Mul hakkavad just nimelt randmed valutama. Ma olen ise ju väga pisike naine (153cm ja 46,3kg). Kõige rohkem annavad randmed oma kangusest tunda hommikuti. Alaselg ka muidugi vannub vahel alla. Aaa, mis kõige veidram.. Ma ei osanud seda üldse enne lapse saamist ette näha, aga mu peanahk valutab päris hullusti! Nimelt pean ma ju koguaeg juukseid kinni hoidma. Laps lihtsalt kakuks mind muidu kiilakaks.. Ja kui juuksed niimoodi koguaeg tugevalt krunnis/patsis on, siis peanahk muutub hellaks. Kellelgi veel nii? Ma küll proovin juukseid lapse uneajal lahti hoida, aga enamasti ma unustan. Ka öösel pean juuksed kinni magama, sest toidan last päris tihti. Algusest peale ühtemoodi iga 2-2,5h tagant. Nii öösel, kui ka päeval. Öösiti on muidugi nii, et Kris ei tee söömiseks silmi lahtigi. Kaanib piima sisse, siis korraks teeb silmad lahti, panen ta tagasi voodisse ja ta uinub kohe. Lihtsalt kokku teeb see öösel 4-6 korda. Päris palju, I know. Aga ega midagi teha pole ka. Lutti ta ei taha, asendi muutmine/käe hoidmine/silitamine ei aita. Ikka täitsa süüa tahab ja sööb mõnuga. Võõrutada ma kohe kindlasti ei plaani ja vett on vara lapsele pakkuda. Eks see on neil selline lähedusevajaduse rahuldamiseks ka kindlasti. Lapsed on nii erinevad. Mõni magab terve öö jutti ja siis on sellised lapsed nagu Kris, kes tahavad tihti süüa. Arst ütles, et Kris on päris suur poiss ja see rinnapiim seedib ikkagi üsna ruttu ka. Proovin küll päeval talle rohkem rinda anda (eriti õhtuti enne ööund), et ta oma kalorite arvu kätte saaks, aga ega sööma sundida ju ei saa. Seega ongi nii, et süüa küsib ta iga 2-2,5 tunni tagant. Nii päeval, kui öösel. 

Eks see pidev öine söömine on natukene ka hammastega seotud kindlasti. Krisil on kuidagi niimoodi läinud, et praegu 4 kuuselt on tal juba 4 hammast! Seega kogu tema kõhust väljas olemise aeg ongi praktiliselt hammaste kasvatamisele kulunud, hehe. Esimesed kaks alumist hammast tulid kolme kuuselt ja korraga (igemed läksid kummi juba 2 kuu ja 3 nädalaselt) ja nüüd need ülemised kaks tulid nelja kuuselt ning samamoodi korraga. Nüüd just 10.10 lõikusid. Ei tea, kuhu tal nii kiire on? Ei ole siin varsti mingist kuue kuuselt püreedest alustamise juttu, vaid tuleb kohe juba porgandit anda, hehe. Aga seoses sellega, et tal hambad tulid, siis oli ta loomulikult ka virilam ja kannatas. Mõlemal korral tuli hammaste tulekuga ka nohu. Palaviku pole olnud, aga just selline päris, päris tatine nohu. Alati on mööda läinud peale hammaste lõikumist. Muidugi oli ta tujust ka ära ja jorises nukralt. Enne hammaste lõikumist on mõlemal korral ige ikka väga kummis/punnis ja paistes olnud. Kui ära lõikuvad, siis paari päeva pärast on laps äravahetamiseni muutunud. On rõõmsam ja jutustab kohe rohkem. Loogiline ka.. Need paistes igemed juba näevad valusad välja.  Vaene pisike, nii paha on vaadata, kuidas tal valus on. Loodame, et ta keha nüüd paneb veits pidurit ja puhkab ka sellest hammaste kasvatamisest vahepeal.