Krisil tõusis üleeile täiesti tühja koha pealt lõuna ajal kõrge palavik (38,8). Kuna tal on endiselt purihambad lõikumas, siis pidasime neid süüdlaseks. Ta oli terve päeva väga loid ja hommikul ärgates ei olnud olukord muutunud. Ka öösel oli ta kuum. Me veetsime viimased kaks päeva teineteise külge klammerduna diivanil. Kris, kas magas mu rinnal, sõi mu rinnal või oli lihtsalt silmad lahti lamades mu rinnal ja vaatas ringi. Mõnel üksikul korral soovis mõnda mänguasja natukene vaadata, aga sedagi vaid mõneks minutiks. Tal oli niiiii paha olla ja ta kaeblev nutt murdis mu südame mitmeks killuks. Ega ta eriti süüa ka ei tahtnud. Saime ühe korra päevas püreed talle sisse ja ülejäänud aja proovisin rinda pakkuda, millest ta viisakalt aina keeldus. Öösel sain ta unisena ikkagi rinda võtma, et ta piisavalt vedeliku ja toitaineid saaks. Täna hommik oli natukene selgem juba, kuniks lõuna ajal palavik 39,6 peale tõusis. Kuna Krisil tekkis umbes 4 päeva tagasi põsele punane laik, mis täna lillaks tõmbus, siis hakkasime muretsema. Äkki on hoopis mingi põletik põses? Või mis see täpselt on? Sest meie nähes pole ta kuskil niimoodi kukkunud, et sinikat saada ja nii kõva kukkumise puhul oleks ju nutt ka? Helistasime võhikutena igaksjuhuks perearsti nõuandeliinile ja uurisime, et mis see olla võiks ning mida me tegema peaks. Nad soovitasid põletiku välistamiseks ikkagi EMOsse minna. Muidu võiks ju isegi perearstile pöörduda, kuid meie oma on endiselt Harjumaal, Viimsis. Panime Krisi soojalt riidesse, soojendasime eelnevalt auto ja startisime Viljandisse.
EMO-s võeti meid kohe sõbralikult vastu ja arst tegi Krisile läbivaatuse. Seal kraadides oligi palavik 39,6. Kiiresti asuti seda alandama ja tehti Krisile ka vereanalüüsid. Tulemusi pidime ootama 1,5 tundi ja seni viibisime privaatses palatis, kus Kris tududa sai. Põletikku Krisil ei olnud õnneks, aga diagnoosi saime küll. Ei olnudki asi hammastes. Ja see põsel olev laik on ikkagi suure tõenäosusega mõnest "salajasest" kukkumisest tekkinud või lihtsalt kuidagi pahasti millegi peal maganud (tal see oma jänku voodis, et mine sa tea).
"Äge viiruslik infektsioon. Arvestades nohu, tegemist respiratoorse infektsiooniga. Üldseisund hea. Lubatud koju. Sümptomaatiline ravi. Palaviku alandamiseks paracetamoli, ibumetini. Kui nädala lõpuks palavik ei alane, siis pöörduda perearstile või tagasi EMOsse. Seoses laiguga perearsile"
Oeh. Vaene laps. Oleme ju ometi kuskil metsa sees, aga ikkagi suutsime selle viiruse külge haarata kuskilt. Ma kirjutangi seda postitust rohkem selleks, et ka teistele lapsevanematele meenutada, et peske kindlasti palju käsi ja proovige hetkel rahvarohkeid kohti vältida, kui võimalik. Nii valus ja paha on vaadata oma väikest last haigena. Võtaks kogu valu omale, kui saaks! Õnneks on täna kolmas päev palavikku, seega peaks nüüd hakkama vaikselt paremaks minema. Juba peale haiglast koju tulekut, oli Kris veidi erksam, rõõmsam ja oli nõus isegi putru sööma. Saadke meile oma häid mõtteid ja hoidke oma pisisid! ♡