Tegime endale mälestuseks lühikese video väikestest klippidest, mida terve aasta vältel filmisime. Sünnist alates. Esimeses kaadris on Kris muide vaid ca 30 minutit vana. Oeh. Kuhu küll see aeg lendab? Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!
Nii umbes täpselt 10 minutit tagasi panin Krisi ööunne ja hoidsin tal käest kinni. Jälgisin neid pisikesi sõrmekesi, mis mu kätt sudisid ja heldisin. Sest nii umbes täpselt 10 minuti pärast ta aasta aega tagasi sündis.. Ja sain tal samamoodi esimest korda käest kinni hoida. Päevad on olnud küll pikad, aga aasta on lennanud kiiresti. Meie väikene beebi ei olegi enam nii pisikene ja igapäevaga õpib ta midagi uut. Kõige lahedam ongi see, et olles lapsevanem, võid sa oma last tundide viisi jälgida ja absoluutselt kõik mis ta teeb, on kuidagi nii.. Südantliigutav. Isegi need kõige, kõige suuremad pättused. Ma poleks iial osanud arvata, kui väga võib üks pisikene inimene meie südant liigutada ja milliseid tundeid meis endis tekitada. See on olnud meie elu üks raskemaid aastaid. On olnud suures koguses magamata öid, muret ja pisaraid. Aga veel rohkem on olnud meie päevad täis naeru, uudistamist ja õppimist. Ühes temaga, sündisid meist ka lapsevanemad. Täna on meie jaoks oluline päev. Esmakordne ja niivõrd emotsionaalne. Kindlasti ei oska ma sõnadega kõiki oma mõtteid edasi anda, aga eks kõik need teie seast, kes selle teekonna juba läbinud on, mõistavad.
Kris Stefanist on sirgunud tänaseks päevaks üks üdini uudishimulik, julge, seiklushimuline, šarmikas ja kangekaelne väikene mees. Ta armastab tähelepanu, talle meeldib tantsida, meid matkida ja ta naudib kõige enam autodega mängimist. Kindlasti on ta ka suur loomasõber ja vägagi suur läheduse armastaja. Ta võib jagada kallistusi ja suuri musisi ning kiisudele paisid. Samas on ta ettevaatlik, võõristab ja eelistab kõige enam emme/issi seltskonda. Ta on kangekaelne, temperamentne ja nõudlik. Ta ei ole pika jutu mees. Talle meeldib joosta, turnida ja õues olla. Talle meeldib meid pesu kuivama pannes matkida, uusi tantsusamme õppida ja raamatuid lugeda. Ta võib ühte raamatut kordi 10 rahulikult koos meiega läbi lugeda. Veel meeldib talle iseenda fotodega fotoalbumeid vaadata, old spice-i reklaami vaadata ja jala otsas rippuda, kuni me putru hommikuti keedame. Talle meeldib vahel lihtsalt kümne minuti kaupa kaisus jõudu koguda ja kindlasti oma toitu jagada. Meie söötmine on saanud hoopis teised mõõtmed. Vahel on Kris järsk ja kui vaja, oskab ta ka palju lärmi teha. Aga enamasti on ta pigem vaikne laps ja eelistab rohkem kuulata. Noh, nagu ühele kaksikule kohane eksole. Edev on ta ka. Peegel on igati tegija ja vahel võib ta tükk aega jälgida iseennast, kuidas ta ühte või teist liigutust tehes välja näeb.
Aastaseks saades oskab Kris kolme sõna - Emme, mämm-mämm ja aitäh. Kõndima hakkas ta 10-kuuselt ja täna proovib ta usinalt oma esimesi jooksusamme. See muidugi näeb üsna koomiline välja, aga harjutamine teeb meistriks eksole. Tihti on Kris ka väga kärsitu. Ta tahab kõike väga ruttu ja kui see nii ei lähe, siis tuleb sellest ka vanematele teada anda. Torni Kris laduda veel ei oska, aga kujundeid õigesse auku panna püüab ta küll usinalt. Ruut ja ring on selgeks saanud. Teised vajavad veel harjutamist. Ka autode poolt tehtav heli on selgeks saanud ja seda tuleb korrata igal korral, kui me autot kuskil näeme või autodega mängime.
See väikene röövel
Kris on meile eelneva aasta jooksul nii palju õpetanud. Ma võiksingi võib-olla mõned üksikud näited tuua:
1. Õppetund: Me oleme tugevamad, kui me arvata oskame. Meie sees peitub nii suur jõud ja tahe, mille olemasolust me varem ei teadnud. Ta näitab meile igapäev, et ka kõige hallimal päeval on põhjust naeratamiseks.
2. Õppetund: Kõik, mida ma täna teen, vormib minu lapsest inimese, kelleks ta kasvab tulevikus. Ma proovin olla parim versioon iseendast. Loomulikult viperuste ja tagasilöökidega, aga ma vähemalt proovin.
3. Õppetund: Meie elu vuhiseb mööda kiiremini, kui me seda arvatagi oskame. Proovi nautida igat hetke täpselt nii palju, kui selleks parasjagu võimalust on. Märka asju/hetki enda ümber ja tunne rõõmu ka väikestest asjadest.
4. Õppetund: Aeg on meie kõige väärustlikum vara. Me oleme selle aastaga õppinud oma aega rohkem planeerima. Eristama vajaliku ebavajalikust ning kõiki igapäevaseid toiminguid ning vajadusi prioritiseerima.
5. Õppetund: Me suudame absoluutselt kõike ühe käega teha. Kui me seda tahame.
6. Õppetund: Tema sünd on teinud mind/meid enesekindlaks. Me läheme julgelt oma unistustele vastu. Kõhkleme vähem. Meie eesmärgid vajavad täitmist, et anda indu ka temale tulevikuks enda omadele vastu astuda. Kui me ebaõnnestume, siis me lihtsalt proovime uuesti. Suur osa meie ebakindlustes kadus peale lapse sündi. Eks mitmeid ebakindlusti tuli ka juurde, kuid see on ka paratamatus. Need on teistmoodi hirmud.
7. Õppetund: Ma hakkasin hoopis teistmoodi naiste keha nägema ja ausalt öeldes.. Ka iseenda keha armastama. Pole mingi saladus, et paljud asjad muutuvad peale rasedust. Ja tegelikult on need tõepoolest meie "perfect imperfections".
8. Õppetund: Me oleme kindlasti õppinud palju kannatlikust. Meie süütenöör on oluliselt pikem, kui see oli aasta tagasi.
9. Õppetund: Ta on kindlasti pannud mind ja minu abikaasat ka teineteist teistmoodi nägema. Hindama hoopis teistsuguseid asju ja märkama teineteise selliseid omadusi, mille olemasolust me varem ei teadnud.
On olnud valus, imeline ja maailma kõige vingemaid mälestusi täis aasta. Krisi sünd on kindlasti meie elus kannapöörde teinud. Kahtlemata. Aga seda kõige paremas võimalikus suunas. Palju õnne kallis poeg! ♡