Ma olen ühe postituse siia blogisse võlgu. Või noh, mis võlgu.. Tegelikult ootasin lihtsalt fotosid ja videot, et postitust illustreerida. Kris sai 28. mail 1-aastaseks ja selleks puhuks pidasime maha ka pisikese koosviibimise Krisi kõige pisemate sõpradega. Tegelikult on see pisike punt inimesi minu beebigrupist, aga kuna oleme väga lähedaseks saanud, siis nimetan neid kõiki juba oma armsateks sõpradeks. Kui reeglina toimuvad paljud sünnipäevapeod mängutubades, siis me otsustasime natukene teistmoodi teha. Sünnipäeva pidasime sellises kohas nagu Mumm perekeskus (endise nimega Mõmmila). Nende lehekülje leiab siit: https://www.facebook.com/mummpere/. Kolme tunni ruumide rent maksab 75€. Meie võtsime lisaks ruumirendile ka juhendajaga kunstitunni. Kunstitunnis kasutatakse kõiki beebisõbralike materjale ja tehakse selliseid tegevusi, mida võibolla kodustes tingimustes tihti ette ei tule. Selleks palusime kõikidel külalistel panna lastele selga sellised riided, mida määrida tohib. Lapsed said söödavate värvidega plökerdada, muusika rütmis koos emmedega tantsida, joonistada, pehmete pallidega mängida ja palju muud. Kuna kõik beebid olid üritusel ühevanused, siis oli seda sellesmõttes väga lihtne kaasa teha. Kõigil oli tore. Kolm tundi oli ühtlasi ka täpselt selline paras aeg. Lapsed pidasid kõik vastu ja peo lõpuks olid sajaga valmis unne suikuma. Pidu oli nende jaoks raju. Aaa ja kõik kohapeal maalitud pildid said sünnipäevalapsed omale mälestuseks kaasa võtta.
Kuna meie peol oli sünnipäevalapsi tegelikult kaks, siis oligi kogu peo teema roosa ja sinine. Ma tellisin söögipooliseks subwayst suuremad võikud, lõikasin need neljaks tükiks ja panin loomapiltidega söögitikud neile kaunistuseks. Muffinid küpsetasime päev enne ise ja lastele olid laual puuviljad/juurviljad, maisipulgad ja mõned magusad tuubipüreed. Joogiks pakkusime kõigile kannuga maitsevett. Kuna meil oli päris palju tegevusi planeeritud, siis oli sellest rohkem, kui küll. Alguses mõtlesin küll, et ma loodan, et kellelgi kõht tühjaks ei jää.. Õnneks keegi kurtma ei tulnud, seega vist läks õnneks.
Laste kõige lemmikum tegevus oli kindlasti (kartulitärklise/vee ja toiduvärvi?) seguga plätserdamine. Meil endal oli juba päris äge seda uurida ja imestada, et kuidas ta kätte võttes voolitav on, kuid maha visates märjaks loiguks muutub. Päris huvitav värk. Tasub koduski järele proovida.
Krisil endal muide juhtus selline lugu, et päev enne sünnipäevapidu oli meil oma perekonnaga pisikene istumine meie aias. Kris sai sääselt niimoodi pureda, et tal oli otsaees kaks suurt muhku lausa. Piltidelt need hästi välja ei paista, aga videos küll. Tal hakkaks täpselt nagu kaks sarve otsmikult välja kasvama. Kas pisike kuradike hakkab pead tõstma, hehe?
Sünnipäevaks palusime Krisi sõpradelt autosid ja raamatuid. Kris on maailma kõige suurem raamatute sõber. Me võime ausalt ka mingi 30-40 korda päevas raamatuid vaadata. Minu jaoks jumala müstiline, sest ma ise ei olnud lapsena/nooremas eas eriti raamatute sõber. Aga kui nii mitu korda päevas ühte ja sama raamatut sirvida, siis noh.. Lapsevanematel hakkab igav. Siis on tore, kui on mõningad varuks, et eelmisi lemmikuid pika peale asendada. Teiseks lemmikuks on kindlasti autod. Nendega võib ka Kris ikka päris pikalt mängida ja "Brrrrrrrrrrr" autohäält järele ümiseda.
Kunstitundi läbi viiv juhendaja on ka muidugi täiesti omaette klass. No nii rahulikku inimest pole ma ealeski näinud. Kohe näha, et ta töötab igapäevaselt lastega ja naudib oma tööd täiel rinna. Sellise kisa ja mökerdamise saatel oli ta no nii zen, kui üldse olla saab. Rääkis lastega malbel häälel, naeratas ja aitas tasakesi lapsevanematel lapsi ohjeldada ning nende tähelepanu võita. Ilmselt saavad ka kõik külalised nõustuda, et selle koha pealt pole tõõõeeesti ühtegi halba sõna öelda. Mul on nii hea meel, et Mumm perekeskus meid kunagi ammu külla kutsus ja meile seda kohta tutvustas. Peale esimest seal käiku olime täiesti kindlad, et just seal tahame ka Krisi sünnipäeva pidada. Kniksti ja aitäh selle kogemuse eest!
Ma usun, et ka natukene suurematel lastel oleks seal tore. Nende jaoks oleks kunstitund hoopis teistmoodi väärtusega ja kindlasti meeldejääv. Hea vaheldus ka tavapärastele sünnipäevapidudele. Minu meelest kõige suurem võlu kogu asja juures oli see, et lapsevanemad said ka kõike kaasa teha ja oma lastega kvaliteetaega veeta. See lapse kõkutav naer, kui me naljakaid tantsuliigutusi nendega tegime ja see lapse üllatunud pilk, katsudes materjale, mida ta iialgi näinud ei ole, on ikka hindamatu väärtusega.
Kõik postituse fotod on teinud armas Fotoraat: https://www.facebook.com/search/top/?q=fotoraat. Fotograafi organiseerimine sellisele üritusele oli ikka nii hea otsus. Sai ise jumala rahulikult pidu nautida ja nüüd on tagant järele väga lahe neid meenutusi ning killukesi vaadata. Need jäävad ju igaveseks ja kindlasti ilmutan fotod ka Krisi fotoalbumisse. Kerli on selline inimene ka, keda lapsed armastavad ja ta ise on ka selline väga vaba ning vahetu. Kindlasti, kindlasti, kindlasti soovitan! Fotoraadiga tegin ka oma beebiootuse fotod ja mõned perepildid peale lapse sündi. Ilmselt ei jää ka see kord meie viimaseks kogemuseks. Aitäh Kerli, et seda tähtsat päeva meiega jagasid!
Kõige vingem kingitus oli ühelt minu parimatest sõbrannadest Krissult. Ta kinkis Krisile sünnipäevapeo video. Lihtsalt püüdis mõningaid hetki ja kaadreid, monteeris selle meie jaoks kokku ning nüüd on meil see mälestusena alati olemas. Video räägib ka ikka nii palju. Krissu teeb hobikorras selliseid videosid, seega kui kellelgi peaks olema tahtmist, siis võib temalt kindlasti hinnapakkumist küsida. Temale võib kirjutada samuti facebooki siin: https://www.facebook.com/krislynx.
Aga kuna video ilmselt annab peo kohta kõige rohkem infot ja jagab meeleolu, siis panengi selle siia postituse lõppu. Seega, kui sina oled ka mõlgutamas mõtteid, et kus oma lapse sünnipäeva pidada, siis Mumm Perekeskus on tõõõõõesti äge variant!
Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!