Ma olen mitmeid kordi teinud sellise postituse iseenda kohta.. Noh, enamasti küll veidrate ja natukene piinlike faktide näol aga Kristost mitte kordagi. Oleks viimane aeg see viga parandada ja natukene lähemalt oma armast abikaasat ja lapse isa tutvustada. Kristo on muide minu koolivend Viimsi Koolist. Ta oli tol ajal kooli üks popimaid/ilusamaid poisse ja paljud tüdrukutest olid oma valvsa silma talle peale pannud. Minu tollane pinginaaber oli Kristo parima sõbraga semmimas ja seetõttu teadsin ma temast päris palju. Kristo ei teadnud minu olemasolust tol hetkel midagi.. Kuniks me kolm ja pool aastat tagasi uuesti kokku saime. Kristo on minust peaaegu 4 aastat vanem. Ta on tõeline härrasmees ja mul on temaga tohutult vedanud. Mul on hea meel, et ta ära napsasin.. Ma ei plaani teda kunagi käest lasta.
Aga meil kõigil on neid "asju", mis teevad meist selle, kes me tänasel päeval oleme. Ma mõtlesin teha pisikese listi asjadest, mis teevad minu abikaasast selle inimese, kes ta tänasel päeval on. Minu silmade läbi.
1. Kristo on tohutult suur loomasõber. Eriti kasside! Ta võiks meie/oma vanemate/kõikide sõprade /võõraste kassidega tundide viisi mängida ja neid paitada. Kõige rohkem saadab ta mulle ilmselt just kassidest videosid! Suure tõenäosusega elame me kunagi 10 kassi, 2 tiigri ja mõne ilvesega koos + meie maja taga saab olema kassidele mõeldud turvakodu.
2. Ta naerab hästi kõva häälega ja ta naer on ebanormaalselt nakkav. Kuna tal on sellised hästi ilusad, valged ja nagu joonlauaga välja mõõdetud hambad, siis oli sellesse naeratusse kohe eriti lihtne ära armuda. Seda juhtub tänase päevani. Ma loodan, et meie poja pärib just Kristolt selle šarmika naeratuse ja ilusad hambad!
3. Kristo on väga hästi kasvatatud ja tal on hea haridus. Ta on tõsine härrasmees. Ei ole kordagi olnud sellist asja, et ta mind aastapäeval meeles ei pea või mulle restoranis mantlit selga ei aita. Rääkimata imearmsatest ja romantilistest üllatustest ja tundide pikkustest vestlustest erinevatel teemadel. See on midagi sellist, mida olen alati mehe puhul hinnanud ja sellel korral tabasin ikka totaalselt jackpoti!
4. Ta on hästi pikk ja suur.. Ta on nagu mu isiklik karu. Mulle hullult meeldib, et ma kaon lausa ta kätevahele peitu. Kõik mehed Kristo suguvõsas on miinimum 190cm pikad. Loodan sama tulevikku ka meie pojale! Nii äge!
5. Kristole meeldivad ilusad autod.. Eriti lamborginid või bmw-d. Millisele mehele ei meeldiks, onju?
6. Ta seab omale igal aastal eesmärke, nagu minagi. Näiteks on tal alati eesmärgiks lugeda läbi teatud arv raamatuid. Seda ta ka usinalt teeb ja mina proovin ühes temaga. Ta on hästi suur õppija ja tahab ennast pidevalt arendada.
7. Ta hoolib oma perekonnast. Ta käitub oma ema/õe ja perega nii ilusti. See on andnud mulle ainult kindlustunnet selleks, et temast saab ka imeline isa. Ma ei kahtlegi selles.
8. Ta on tohutult suur jalgpalli sõber. Ta vaatab palju jalgpalli, käib jalgpalli trennis, mängib fifat ja üleüldse on sellel tema elus väga suur roll. Selleks, et ma suurel jalka hooajal ennast üksikuna ei tunneks, pakub ta mulle mängu ajal näiteks jalamassaaži.. Ja ongi kõik õnnelikud!
9. Ta tarbib vähe alkoholi. Sellist kodus tinistamist ei ole.. Terve minu raseduse ajal, on ta vaid mõnel üksikul korral alkoholi joonud ja seda ka näiteks firmaüritusel ainult. Samamoodi ei näe teda kunagi suitsetamas. Narkootikumidest rääkimata.
10. Ta suudab välja kannatada kõik minu hullused. Ma olen parajalt pöörane naine.. Sellesmõttes suur respekt talle! Mul tulevad vägagi kiirelt mingid ideed, mis kohe teostamist vajavad. Ta tuleb minu vooluga kaasa. Ma tohutult hindan seda.
11. Ta oskab tegelikult päris hästi süüa teha.. Üks päev ta üllatas mind näiteks lasanjega?! Ma pole seda ise kunagi teinud. Mmmmmm.. Lasanje!
12. Ta innustab mind pidevalt. Ta motiveerib mind oma tiibu aina laiemalt sirutama, riske võtma. Utsitab mind hirmudeta elama, õpetab mind negatiivset ignoreerima ja lihtsalt tegema seda, mida ma armastan. Ta ütleb alati, et "Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab?"Mees on ikka kodus sind armastamas, loomad tulevad uksele vastu, pere/sõbrad hoolivad sinust ja tulevikus ka poja piiramatu armastus. Muu ei olegi ju oluline.
.. Mul on täna mingi heldimus peal. Ma võiks seda nimekirja veel pikalt jätkata, aga midagi peab järgmiseks korraks ka jääma. Ma mõtlesin täna hommikul hästi pikalt selle üle, et väga tihti murduvad südamed ütlemata sõnade tõttu. Me peaksime oma lähedastele selliseid asju tihedamini väljendama. Rääkima neile, et see mida nad meie jaoks teevad on oluline. Et me neist siiralt hoolime. See tundub nii iseenesest mõistetav, et.. "Ta ju teab, et ma teda armastan" aga reaalsuses on tihti teisiti. Me kõik tahame neid asju kuulda. Isegi, kui me südames neid asju teame. Meie mehed, lapsed, vanemad, sõbrad, kolleegid.. You name it.
Näiteks ma ise arvan, et ma avaldan oma armastust tihti ja Kristo peaks ju teadma, kui palju ma temast hoolin? Kui väga teda igapäev hindan? Aga kas ta tegelikult ka ikka teab? Millal me päriselt viimati midagi südamest head oma kaaslasele ütlesime? Kas igaõhtune "ma armastan sind, kallis" annab edasi kõik selle, mida me tegelikult öelda tahame/mõtleme/tunneme? Kas sellest piisab? Kas igapäevase rutiini ja murede kõrvalt suudame oma sõnade ning tegudega oma tunnetest ka piisavalt märku anda? Mu postituse mõte oli tegelikult lihtsalt see, et.. Tuletada meelde iseendale ja teistele ka, et heade sõnadega ei tasu kitsi olla, sest veelkord.. Tihti murduvad südamed ütlemata sõnade tõttu.
