Quantcast
Channel: Costany's Sparkles
Viewing all 406 articles
Browse latest View live

Ettevalmistused kolimiseks - Kõrgemäe, siit me tuleme!

$
0
0
Kristo tõi üks päev lilli.. Pani ikka korraks põsed õhetama küll ♡

Nonii.. Jäänud on kõigest kolm nädalat ja me lähemegi Kõrgemäele elama. Uskumatu, kui kiiresti aeg lennanud on. Ühtepidi on nii palju veel teha, et kõik meie kolimiseks valmis oleks, aga teisest küljest ei jõua sinna minekut juba ära oodata. Meie jaoks on kontrast selles mõttes väga suur, et meie üürikorter on imepisike - 40m2 ja meid on ju palju. Kolm loomakest, mina, Kristo ja Kris. Majas hakkab meil nii mõnusalt palju ruumi olema. See praegune ruumipuudus on olnud natukene ahistav.. Just lapsega ma mõtlen. Vankrid, hällid, kiiged, pesurestid võtavad nii palju ruumi, et kõnniks nagu laburindis. 10.08 on see päev, kui anname võtmed üürileandjale üle. Paljud Teie seast on korteri vastu huvi tundnud, kuid omaniku soov on siin enne korrastada ja (ilmselt kõrgema üürihinnaga) sügisel kinnisvaraportaali paisata. 

Enne kui ma postituse juurde lähen, siis ma tahaks teid lihtsalt kogu toetuse, nõu ja armsate kirjade/kommentaaride eest tänada. Need on nii motiveerivad ja väga lahe on läbi nende ka teid tundma õppida. Ma olen tänu sellele lausa paar väga head sõbrannat ja vestluskaaslast leidnud. Maru äge ikka!

Aga ettevalmistustest kolimiseks siis.. Hetkel on nii, et valmis on saanud köök. No kasutamiseks valmis ma mõtlen. Suuremad värvimise tööd on tehtud ja uus pliit paigas. Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis tegelikult on meil kenasti korda tehtud puupliit ka, aga seda on suvel nadi kasutada. Hirmus palavaks läheb see olemine seal. Seetõttu ostsime soojemaks perioodiks ja kiiremaks kasutamiseks ka tavalise elektripliidi. Köögis on puudu veel lagi, kapp pottide/pannide jaoks ja ventilatsioon. Meil oleks vaja pliidi kohale elektriga töötavat imurit ja toru viia fassaadi kaudu õue. Õnneks on köögis aken ja esialgu saame seda kasutada (nagu ka siiani teinud oleme). Lisaks oleks vaja kardinapuu kõrgemale tõsta ja kardin parajaks teha.  Tegin telefoniga paar pilti, et teile ka näidata. 

Köök nüüd:


Köök enne: 


Võrdlusfotodel on kontrast ikka päris suur. Enne pilt oleks nagu saunast tehtud!? Kuna me oleme tõõõõesti minimaalsete vahenditega praeguse tulemuse saavutanud, siis on endal natukene uhke tunne ka. Köök on juba täitsa meie endi nägu. Seinad peitsisin üle täiesti tavalise valge peitsiga (2 kihti) - ca 15€ purk (ei lihvinud enne, kuna seinas oli töötlemata puit), kapid on üle värvitud valge universaalse mööblivärviga (8€ purk). Ülemised riiulid saime Kristo vanematelt, kes hiljaaegu oma kodus remonti tegid. Ostetud on nad kunagi Ikeast. Kapinupud maksid bauhofis 2,80 eur - 2tk. Uus valge lamp 32€ decorast. Lisaks on kappidele sisse tehtud nüüd riiulid ja ära vajavad veel vahetamist pistikupesa ja lüliti. Ostsime vähe kaasaegsemad, kandilisemad ja puhtad. Eelmised on aegu näinud. Uus pistikupesa oli vist 4€ ja lüliti 3€? Bauhofis siis. Köögi teine külg vajab muidugi päris palju kõpitsemist. Pliit ja soojamüür said talvel meie poolt juba korda tehtud, aga ülejäänu.. Esiteks on vaja uks üle peitsida, ukse kõrval olev sein üle krohvida ja mul ausalt öeldes ei ole õrna aimugi, mida selle korstna ja allumiiniumist toruga teha. Need on eelmise omaniku poolt pandud. Milline vedamine muidugi, et majal uued moodulkorstnad on, aga praegune "konstruktsioon" näeb lihtsalt natukene nukker välja. Ideid? 


Siin pildil on näha veel pooleli olev köök - nö vahepealne etapp, kus on veel vana pliit, riiulid puuduvad, kapid on valgeks värvimata (siin on ainult peitsi all) ja kapinupud ka veel vanad. Aga see selleks. Siin pildil on näha ka meie sööginurk. Hetkel on laua ümber Tibult saadud ajutised toolid. Need on sellised hirmus õrnakesed ja nadid. Tahaksime siia saada nelja valget tooli. Minu poolest võivad need kasvõi taburetid olla, mille sobivat värvi saaksime võõbata. Või mõned vanad toolid, millele uus elu anda. Lihtsalt need konkreetsed mustad toolid on hirmus robustsed seal ja eriti raskust ka ei kannata. 

Mu enda suureks lemmikuks detailiks on see söögilaua kohal olev küünaldest "laelamp". Sellega saab tuppa nii romantilise ja hubase valguse. Leidsin selle kunagi prismast ja kahjuks pole rohkem selliseid näinud kuskil.


Eelmises postituses rääkisin ka sellest, et meil ei ole Kõrgemäel mitte ühtegi kappi, kuhu riideid/voodipesu/rätikuid mahutada. Peale mõningat kaalumist otsustasime, et ehitame selle ise. Nii saame odavama raha eest täpselt enda vajadustele sobiva lahenduse. Vaatasime läbi kõik "ostan-müün" grupid, et leida midagi kasutatult, kuid tulutult. Ühtegi sobivat ei leidunud. Ka mitte midagi sellist, mida ise korda annaks teha (või olid need liiga kallid). Lisaks vaatasime läbi ka kõik netipoed nagu kaup24, shoppa.ee jne. Seal küll oli sama raha eest kappe, aga nende sisud olid jumala mõttetud. Leidus isegi paar ilusamat ja suurt peegelustega kappi, aga kui seal sees on ainult üks stange ja kolm sahtlit, siis ei ole see üldse praktiline. Lisaks olid paljude kappide sahtlid/vaheuksed tehtud õhkusest papp-plaadist/vineerist ja need lähevad üsna ruttu raskuse all katki. Veel enam arvestades seda, et meil on piinlikult palju asju. Kõik materjalid läksid kokku maksma umbes täpselt 280 eurot (koos kõikide kruvide ja kinnitustega). Seda siis 2,8m pikkuse ja 50cm sügavuse kapi ehitamiseks. Kristo on õnneks selline kuldsete kätega mees ja teadis väga täpselt mida ja kui palju vaja läheb. Hetkel on tal pool tööd tehtud ja kapp peaks järgmise nädalavahetusega valmis saama. Me otsustasime uksi mitte osta vaid paigaldame hoopis trossi ja sellele sellise ilusa lendleva valge kardina. See lahendus tundus meile kõige ilusam, mõistlikum ja muidugi ka soodsam.


Sinna paremale tulevad vähe kitsamad riiulid. Riiete riputamiseks saime torud tegelikult ühelt vanalt stangelt, mis meil kunagi varasemalt JYSK-ist ostetud oli. Pidime juurde ostma vaid kinnituseks vajalikud otsad.  Trossi paigaldab Kristo ikka päris lae alla, nii saab ka ülemist puidust lauda panipaigana kasutada (no näiteks mingid trennis käimise matid vms ära paigutada). Riiulite ja põranda vahelist ala, saab kasutada jalanõude hoiustamiseks näiteks. Kristo on igaljuhul nii tubli töö ära teinud ja ma olen super, super rahul. Ma ise ei salli üldse neid võredest sahtlite torne, mis hirmus paljudes garderoobide lahendustes sees on. Mulle ei meeldi, kui mu sokid või rinnahoidja paelad sealt läbi ripuvad/kukuvad. Aga eks see on täiesti maitse asi.. Meil pesu jaoks on täitsa eraldi pisike valge kummut toa teises nurgas. Garderoobikapis eelistan lihtsalt riiuleid. Aga eks ma lõplikust tulemusest teen ka kindlasti pildi ja näitan Teile ka. 

Ega mul hetkel rohkem lisada polegi. Kas ma juba mainisin, et ma olen nii elevil ja ei jõua kolimist ära oodatagi? ☺


Kris Stefan - 2 kuud!

$
0
0

Seoses kolimisega olen siia blogi pessa kahetsusväärselt vähe sattunud. Kõik vaba aeg, mis beebi kõrvalt praegu alles jääb, läheb sinna. Augustist oleme mõlemad Kristoga kodused, kolimine on seljataga ja siis satun siia kindlasti tihedamini.. AGA vot tänast tähtsat päeva ei saa ma kuidagi kohe vahele jätta. Eriti veel sellepärast, et poja nii lahkelt eraldas mulle selleks ka vaba hetke just, hehe. Ta jäi esimest korda täitsa ise tuttu. Kui reeglina on ikka nii, et ma pean teda siiski unele aitama (vaikselt kiigutama, süles ringi kõndima, pallil hüpitama), siis täna oli ta nõus täitsa ise uinuma. Me ikka igapäev proovisime panna ta unisena oma voodisse/pessa, tema pead silitada ja lasta tal ise uinuda, aga seni kahjuks tulutult. Ta võis isegi üritada magama jääda, aga oli kõpsti iga paari minuti tagant kohe jälle ärkvel. Lõpuks pidin teda ikka natukene aitama, sest muidu tuli nutt ja peale seda oli tema magama panek (üleväsinuna) juba väga raske. Juu ta siis tundis ka, et nüüd on suur poiss ja võib ise magama jääda küll. Hurrrra. Jääks see nüüd ka nii. Fingers crossed! Aga nagu kombeks, siis ka täna tahan ma Krisile kirja kirjutada.. 

Meie armas suslik! Jah, nii su paps sind kutsuma hakkas ja kuidagi jäigi see külge. No, sest et sa oled kohe sellise kavala näoga koguaeg. Nii imelik on mõelda, et sa juba kahe kuune oled. Alles sa tulid ju meie perre. Samas on täpselt selline tunne, et sa oled meiega juba terve igaviku olnud. Kõik on nagu paika loksunud ja muud moodi ei oskakski ette enam kujutada. Täna hommikul ma kaalusin sind ka -  6,6kg meheilu. Pikkust ma kahjuks ei tea, sest arsti juurde läheme alles 02.08 ja ise sind mõõta oleks võimatu. Sünnikaalule on lisandunud 2,5kg. Tublilt kosud mu väikemees! Aga ma räägiks võibolla natukene sellest ka, mida sulle teha meeldib, mida mitte ja mida sa tänaseks teha oskad. 


Sulle väga meeldib mööda mind või papsi ülesse roomata. Või noh, sa vähemalt üritad. Kuna see sul veel eriti ei õnnestu, siis see ajab sind hirmsasti marru ja siis sa peaaegu nagu uriseksid. Täpselt selline "mhhhhh, miks ma ei saaaa" lalin tuleb sealt. See on nii armas! Pead hoiad sa ka täitsa kenasti, aga süles olles kipub see vahel siiski lääpasse vajuma. Harjutame veel natukene ja ilmselt paari nädala pärast on sul asi ehk juba täitsa käpas. Kõhuli magamine meeldib sulle ka.. Nii rinnal, kui ka voodis. 

Alles hiljaaegu avastasid sa oma käed. Proovid neid väga usinalt omale suhu toppida. Korraga muide. Ausõna poja, need kahjuks ei mahu! Proovime sulle ikkagi enamasti pigem lutti anda, sest lutist on oluliselt lihtsam lahti saada, kui pöialde imemisest. Pöidlaid on vähe raske "haihtuma panna" hiljem. 

Nüüd oskad sa juba niii kenasti meile suure suuga naeratada ja jumaldad seda, kui me sulle nägusid teeme ja veidrate hääletoonidega räägime. Selle peale sa enamasti vaatad meid oma suurte siniste silmadega ja naeratad suu kõrvuni. See on kõige, kõige kihvtim osa päevast. Vaikselt üritad sa meiega suhelda ka ja "aguuuuuu" on sul sulaselge. Ükskõik, millist häält ma sulle ka ei teeks, siis vastad sa mulle pooleldi naeratades ja väga kelmikalt "aguuuuuu".


Me avastasime, et sulle tegelikult väga meeldib vannis olla.. Lihtsalt mitte selles pisikeses, vaid ikka päris vannis! Eelmisel nädalal saime me vanaema Inguna juures seal mõnusalt sulistada. Nüüd on meil eesmärk ka oma koju tulevikus vann paigaldada. Vankriga meeldib sulle ka jalutada. Sa võid seal julgelt 3 tundi jutti magada. Selle pisikese nüansiga, et vanker ei tohi jumala eest seisma jääda. Siis oled sa plõks üleval ja silmad on sama suured nagu tõllarattad. Ka autoga on sama lugu. Valgusfoorid on saatanast ja need ajavad sind marru. Maanteel on aga hoopis teine lugu. Selline kiirem sõit sulle meeldib ja enamasti magad sa nagu nott. Tulevane ralliäss?

Veel meeldib sulle oma tegelustekil jalgadega siputada ja ühe rippuva karuga juttu rääkida. Mõnikord räägite te omavahel nii entusiastlikult, et su hääle volüüm läheb iga hetkega järjest valjemaks. No millest me räägime.. Sa oled ju kuke aastal sündinud, nagu minagi.

Sul on juba päris palju lahedaid sõpru ka. Käime nendega tihti koos suve nautimas. Näiteks eile käisime Stroomi rannas jalutamas ja jäätist söömas. Meil on ikka tõsiselt vedanud, et su sõprade mampsid/papsid ka nii ägedad on, et nendega saame veel pikalt, pikalt koos tšillida ja kasvada. Koos on ikka kergem ja vahvam. 

Täpselt nii sa praegu mu kõrval tudud ja vaikselt, vaikselt nohised.

Ja täitsa lõppu ütlen lihtsalt, et ma niii, nii, niiiii armastan Sind ♡ 

Emme

Kris ja Nora - #BredenKids ja niisama juttu

$
0
0
Kris ja Nora - 2-kuused - 28.07.17

Pole mingi saladus, et Breden Kids on meie blogi suur, suur sõber ja ma kohe hea meelega promon nende tooteid, sest need on päriselt kiidusõnu väärt. Eriti head on nende meriinovillast tehtud tooted. Seetõttu tuletan jälle meelde, et koodiga "COSTANY" saate alati ostudelt -10% soodustust (täishinnaga toodetelt). Ka antud fotosessiooni tehes on lastel seljas Bredeni riided http://www.bredenkids.eu. Naljakal kombel on nende e-pood hetkel muidugi peaaegu juba tühjaks ostetud, sest nõudlus on nii suureks kasvanud. Poiste värve on hetkel vähe saadaval, kuid see mure peaks õige pea lahenema. Neil tuleb toodete stocki kohe juurde ja nendega koos ka uus sügiskollektsioon. Can't waiiiit! Mustrid igatahes tundusid vägagi minu teetass olevat. 

Antud pildid said tehtud tegelikult täiesti spontaanselt. Minu armas sõbranna Siiri on juhtumisi suurepärane fotograaf (https://www.facebook.com/siirikumariphoto/) ja oleks patt oma verivärskeid beebisid mitte pildistada. Eks on ju teada värk, et värsked emad kipuvad facebooki oma laste piltidega üle uputama.. Minul on õnneks see eelis, et mul on selleks blogi, hehe. Nora on Krisist vaid 6 päeva vanem muideks.


Aga siia piltide vahele räägin natukene muud juttu ka.. Meil on viimane nädal jäänud Tallinnas olemist ja juba tuleval nädalavahetusel kolimegi Viljandisse. Suure osa asju oleme jõudnud juba Kõrgemale viia, aga nii palju on veel vaja pakkida. Paras hullumaja. Kõik nõud, raamatud, riided, potid/pannid.. Eks sellega me kõik oma õhtupoolikud sisustamegi. Üks pakib/sorteerib ja teine tegeleb seniks lapsega ja siis vastupidi. Ma ei jõua ära oodatagi, et teile tubade lõpliku tulemust näidata, kui päris sisse kolinud oleme. See saab juhtuma ilmselt siis augusti teises pooles. Mul on päris palju sisustuse ja remondi teemadel postitusi ootel, aga üldse ei jõua hetkel arvuti taha. Majake näeb meie isiklikke asjadega juba hoopis teistmoodi välja ja eile ei tahtnud me enam üldse linna tagasi sõita, vaid sinna jäädagi. Aga varsti, varsti. Kõigest nädalake veel kannatust ja mööbeldamist. 

Kohe, kohe jõuab meie tellitud pesumasin kulleriga siia ja peale seda läheme ühte riidekappi tükkideks võtma, et see nädalalõpus endaga maale kaasa võtta. Juhuslikult on mu vanaisa õde ka kolimas ja neil on üle.. Meil jälle vajaka. See kapp läheb hetkel lapse tuppa, et seal ajutiselt asju hoiustada. Ta ei ole küll päris see, mida vaimusilmas ette kujutasime, aga praeguseks täiesti paras. Me oleme õnnega koos, et selle arvelt raha kokku hoida saame.


Kristo sai meie magamistoa garderoobikapi ehitusega ka ühele poole. Kapp on täpselt meie vajaduste järgi tehtud ja mahutab mugavalt kõik meie 7 asja (loe: miljon hilpu). Järgmisena tuleb ära paigaldada uus boiler, mida me siiani teha jõudnud ei ole ja ühendada ära ka uus pesumasin. Lisaks peame kutsuma korstnapühkija ja sõlmima prügiautoga lepingu. Uh, need on vaid üksikud asjad kogu nimekirjast. Aga niiiii põnev on.

Marjad on põõsastel ka juba vaikselt valmis saamas ja neid tuleb nüüd hoolega sügavasse koguma hakata. Eelmise aasta varud pistsime kõik juba pintslisse. Neid on nii mugav terve aasta vältel smuuti sees kasutada. Hoovi pealt said tänu Kristo onule juba vanad, vilja mittekandvad ja valgust varjavad puud maha võetud ja siiani oleme saanud igal nädalavahetusel ka kogu krundi niidetud. Tänu sellele on mutid meie krundilt hetkel minema läinud ja hunnikuid praktiliselt polegi. Eelmisel aastal pidime nendega aga parajalt võitlust pidama. Muti asemel on meie krundile elama tulnud hoopis üks kolmevärviline kass. Tuleb teine igal õhtul jumala rahuliku sammuga, hiir hambus mööda meie sissesõiduteed ja läheb rahulikult küüni oma saaki nosima ja magama. Selline tüüp. Täiesti sisse kolinud teine. Ei tea, mida meie kassid sellest arvavad, kui sinna läheme? Nats hirmutab mind see värk. Ei tea, kas see on mõne naabri kiisu või hulkuv. Samas ta meid hirmsasti pelgab ja pistab kohe jooksu, kui talle läheneda. 

Aga praegu ongi kõik.. Nagu ma juba eelnevas postituses mainisin, siis kindlasti satun siia blogipessa augusti teises pooles juba oluliselt tihedamini ja pajatan kõigest, mis siiani vaid mõtteks on jäänud. Praegu aga tsauki, tsauuu! PS! Meie jooksvatel tegemistel saab silma peal hoida instagramis: https://www.instagram.com/triiinuliiis/

Tereee Viljandimaa! Tere Suure-Jaani!

$
0
0

Täiesti uskumatu, et ma need read nüüd siia kirja panen. Me elamegi nüüd ametlikult Viljandimaal ja oma üürikorteri võtmed oleme lõplikult omanikule tagastanud. Viuh. Tehtud! Veel uskumatum on see, et me oleme suutnud nüüd selle esimese nädalaga lahti pakkida ka peaaegu kõik kastid ja kotid. Kõigest kaks pappkarpi konutab veel esikus. Aga see ei tähenda muidugi, et me jalgu seinale saaks visata. Nii palju on veel teha.. Näiteks täna pani Kristo ülesse uue boileri. Mina olin nii palju abiks, kui ma sain. See 150l suurune kobakas on ikka niiiiii raske ja ei ole see torumehe mängimine lihtne midagi. Juba ainuüksi eelmise boileri tühjendamine oli paras tsirkus, sest meil on ainult kaks pisikest ämbrit, aga torust voolas vett välja ikka korraliku survega. Kristo jõudis vaevu ühe ämbri ära tühjendada, kui teine juba minu käes täis sai. Aga ei midagi.. Tubli mehe võtsin ikka omale. Kõik sai ilusti tehtud ja ka esimene dušš sai järele proovitud. Toimib. Veefiltri vahetasime ka ära. Homme on plaanis pesumasina ühendamine ja nii umbes täpselt miljoni pesumasina täie pesu pesemine. Piinlik lausa, kui palju seda siin kolimise perioodil tekkinud on. Pesumasinast ja selle valikust kirjutan ka peagi täpsemalt, aga mitte täna.


Kui ma üleeile maja külge amplid riputasin.. Vot siis tekkis kodutunne! Ei oskagi täpsemalt seda põhjust põhjendada. Lihtsalt käis selline klikk. Okei, okei.. Tegelikult tekkis kodutunne ka siis, kui reedel Telia tehnik käis ja meile televisiooni ja interneti majja tõi. ELAGU WIFI! Hehe, aga nali, naljaks. Tegelikult on päris äge siin olla. Istume Kristoga õhtul diivanil ja muudkui ohkame ja ei suuda veel uskuda, et me ei peagi siit esmaspäeva saabudes ära minema.

Homme peaks cargo bussiga saabuma kaks fotolõuendit, mille http://www.sysprint.ee/est-ist tellisin (ps! Soovitan seda trükikoda. Seal on niiiiiii hea teenindus ja mõistlikud hinnad). See tähendab seda, et tuleb sammud seada Viljandi kesklinna suunas. Eks me pidime sinna nagunii lähiajal minema, sest poja id-kaart ja pass said valmis. 


See pisike suslik on nii suur poiss juba. Täna täpselt 2,5 kuusena keeras ta iseseisvalt esimest korda. See oli nii suur üllatus, sest ega ta enne mingeid erilisi märke selleks ei andnud küll. Me proovisime teda ikka igapäev küll kõhuli panna ja keerama suunata, aga siiani tulutult. Ta ei arvanud sellest suurt midagi. Nüüd järsku täna avastas, et nüüd on aeg ja supsti keeras end seljalt kõhuli. Mul õnnestus ta teine katse ka videole saada ja seda saab instagrami story-s piiluda. Üleüldse on seal kõige lihtsam meie igapäevaste tegemistega jooksvalt kursis olla: https://www.instagram.com/triiinuliiis/.

Juba uuel nädalal on muide ka meie pulma-aastapäev. Mõtlesime kuskile spasse kolmekesi pageda. Kristo istubki hetkel mu kõrval ja uudistab pakkumisi. Aitäh ka teie soovituste eest! Nendest on palju abi. Enne seda aga jõuame veel pealinna ka. Nimelt ootab üks restoran Rotermannis meid endale külla, et me natukene tähistada saaksime. Sinna me 17.08 suundumegi. Eks enne õhtusööki läheme vanematele ka külla ja askeldame ringi. Seekord juba "maakatena" linnas, hehe.


Meie magamistoa garderoobikapi sai Kristo peaaegu valmis. Puudu on ainult paremal oleva riiuli vaheseinad ja mina pean kardinad lühemaks tegema. Hetkel hoiame mõnes riiulis ajutiselt ka raamatuid, kuniks neile koha leiame. Ma ei jõua ära oodata, et teile ka ülejäänud maja juba näidata, aga ma lubasin endale, et ei tee seda enne, kui me ei ole täielikult lahti pakkinud. Ainult naaatukene on veel jäänud. Ilmselt oleks kõige lihtsam mingi "room tour" stiilis video? Aga kell on juba hiline, ma lähen poen poja ja Kristo vahele põhku ja räägime varsti. Aitäh, et olete minuga! Tsauki, tsauuu.

Pulma-aastapäeva eelne date Alter Ego restoranis

$
0
0

Eile oli meil pulma-aastapäev, aga tähistamine algas juba neljapäeval, sest meid kutsus külla selline restoran nagu Alter Ego (https://www.facebook.com/alteregorestoran/). Asub ta Rotermannis ja tegelikult olime me Kristoga seal ühe korra varem ka käinud, aga ega ühe korra põhjal ongi natukene raske oma arvamust kujundada. Seekord käisime hoopis pisikese beebiga ja vaatasin ju tegelikult kogu restorani teise pilguga. Aga enne, kui ma restorani arvustamise juurde jõuan, siis alustan hoopis päris algusest. Kui me sammud Tallinna poole seadsime, siis ajastasime minekut väikese kuti une järgi. Sõit on ju 1,5h pikk ja teada värk, et ega enamikele beebidele see just meeltmööda ei ole.. Ärkvel olles pean just silmas. Kui me suudame selle ajastada aga nii, et ta vahetult enne ära väsib ja unisena turvahälli paneme, siis magab ta terve sõidu. No seda kuni Tallinna lennujaamani, sest seal algavad valgusfoorid ja nendega on Kris sõjajalal. Plõks silmad lahti ja siis tuleb temalt ka protesti. Igatahes.. Kõik oli ideaalne ja startisime kodust täpselt õigel hetkel. Kris jäi paari minutiga magama ja kõik oli tšill. Kuniks me otsustasime Imaveres hetkeks peatuda, sest Kristo tahtis tee peale kohvi võtta. No see tõesti oli vaid mõneks üksikuks minutiks ja selle peale tegi Kris silmad muidugi lahti. Tal on tegelikult kõikide liiklusvahenditega nii. Olgu see vanker või auto.. Peaasi, et liigub. Muidu ei ole magamisest juttugi. Kuna seekord oli ta juba 20 minutit maganud ja teoreetiliselt oli oma unetsükli keskel, sügavas unes, siis mõtlesime, et riskime. VALE, VALE otsus! Tänu sellele samale  otsusele, kiskus terve järgnev päev natsakene viltu. 

Kuna Imavere on Tallinnast vääääga kaugel, siis te võite ette kujutada, milline ülejäänud sõit välja nägi. Mina istusin taha istmele ja proovisin siis kõigepealt poissi uuesti tudule aidata, kätt hoida, pead silitada, lutti pakkuda, aga ei.. Tema uni oli pühitud. Okei, proovisin siis selle asemel temaga jutustada ja talle mänguasju näidata. Kuidagi pidime me selle sõidu ju üle elama. Üksinda ta taga nõus istuma ei olnud, sest siis oli nutt platsis. No ei meeldi talle ärkvel olles seal autos olla. Selline 15-20 minutit on veel okei, aga peale seda hakkab protest. Ega seal ju kõige mugavam istuda kindlasti ei ole ka ja ta kipub kergesti higistama. See kõik kokku ongi piisavaks põhjuseks juba. Kosele jõudes ei tahtnud pisike kutt enam mängida, sest tegelikult oli tal ju mega uni, sest see jäi ennem poolikuks. Samas ei osanud ta kuidagi uuesti magama jääda. Olenemata meie mõlema püüdlustest. Tegime siis Kosel peatuse, istusime ühe söögikoha terrassile, tellisime juua ja Kristo kõigutas poja turvahälliga tuttu. Nii saime uuesti teele asuda. Juhuu! Kahjuks on sõit Koselt Tallinnasse üsna üürike ja nii jäi ka Krisi uni üürikeseks. Lennujaama juurde jõudes ja esimese valgusfoori taga peatudes oli ta jälle üleval. Vaaaesekene. Pole mingi saladus, et üleväsimus on lapse jaoks raske, sest nende pisike peakene väsib suurest infokogusest ju ära. Aga ega midagi teha ka ei olnud.


Jõudsime oma magamata ja natukene pahura lapsega restorani ja sain ta oma kätel tuttu. Sedagi vaid mõneks sekundiks, sest enne, kui ma teda vankrisse tõsta jõudsin oli ta jälle üleval. Oeh. See ei tõota head, teadsime me mõlemad. Meid tervitas restoranis tooohutult sõbralik meeskond ja õnneks ei olnud seal sellel hetkel eriti inimesi. Või noh, oli.. Aga nemad istusid väliterrassil. Tellisime omale eelroad ja meile pakuti ühte päris maitsvat alkoholivaba veini. Miski õunavein oli. Ma kahjuks nime ei mäletagi. Kui sinna satute, siis kindlasti küsige. Soovitan! Eelroaks tellisin mina lõhe tar-tari ja Kristo veiseliha carpaccio. Mõlemad viisid keele alla, aga lõhe meeldis rohkem. Eks ma tegelt ei armasta eriti liha ka, aga Kristole meeldis. Kiita sai ka maja sai - selline õhuline ja pehme. Nagu pilvekest pistaks pintslisse. 


Kuna selleks hetkeks oli Kris juba väga väsinud ja oli selge, et pikka pidu ei ole, siis jätsime pearoa võtmata ja tellisime magustoidu hoopis. Eks niimoodi jääb midagi järgmiseks külastuskorraks ka, hehe. Kristo sõi pavlovat ja mina šokolaadikooki (mida muide menüüs ei ole, aga tasub teenindajalt küsida 😏). Jällegi meeldis mulle see salajane šokolaadikook rohkem. Aga ma ei ole ka eriline pavlova fänn. Kristole jällegi väga maitses. Ühesõnaga.. Mul päriselt ei ole mitte ühtegi halba sõna öelda.

Ka beebiga oli seal restoranis väga okei, sest tualett on suur, avar, valgusküllane, puhas ja seal on selline lai ja madal aknalaud, millel oli ülimugav lapsel mähet vahetada. Mul on need ühekordsed mähkimisalused igalpool kaasas ja see kip-kepi kaasaskantav mähkimisalus ka. Tegelikult on tualettruumide ees ka täitsa eraldi üks mõnus suur tugitool, mis restoranis täiesti nurga taha jääb ja seal saab väga edukalt imetada. Teenindajad näitasid kohe õige koha ette ja suhtusid sellesse hästi. 


Aaa.. Ja mis on veel päris äge. Alter Ego restoranis hakkab toimuma esmakordselt Eestis midagi täiesti uut ja vinget - üritus, kus on tutvuste leidmine viidud uuele tasemele. LIVE KOHTINGUD - Ameerikast tuntud kohtinguõhtud, kus kokku saavad sama arv mehi ja naisi, kes tutvuvad teineteisega privaatselt läbi mitme huvitava vestlusvooru.  Igale üritusele on kohti kokku 30 ning pilet sisaldab maitsvat tervitusjooki ja restorani kinkekaarti. Üritus kestab ca 1,15 h ja seda viib läbi õhtujuht, kes hoolitseb kõigi ja kõige eestÜrituse kohta infot leiad facebooki lehelt-  https://www.facebook.com/LIVEKohtingud PS! Esimene üritus toimub 31.08.17. Päris vägev värk. Minul sinna küll asja ei ole, aga vallalistele ju päris lahe kogemus. Muidu näeb sellist asja rohkem filmides :) Päris äge, et seda nüüd Eestis ka tehakse. Mu meelest veits põnevam, kui tinderis swipe-mine.
Aga ega sellega, mis ma üleval pool kirjeldasin, meie õhtu ei lõppenud.. Kui me autosse jõudsime, andsin poisile süüa, tegin musi ja panin ta turvatooli, et me saaks kiiresti startima hakata ja koju sõita.  Noh, et ta tudusse saaks rahulikult jääda. Rahulikust tudumisest ei olnud selleks hetkeks muidugi midagi enam järel. Üleväsinud last magama saada on ju päris raske. Kui me ca 15 km olime jõudnud sõita ja selle aja jooksul juba oma 4 korda peatusime, siis sündis mõte poiss lihtsalt vankriga magama jalutada. Aga mainin enne seda, et kui me veel linnas olime ja veidi varem kohale jõudsime, siis hüppasime h&m-ist läbi, et mulle uued papud osta. Need, mis kodus ennem jalga panin, on mulle ilmselgelt peale rasedust väikseks jäänud, sest need hõõrusid meeletult. Okei, seadsime sammud, siis põldude vahele ja jalutasime rahulikult.  Rahulikult, kuni iga viimne, kui varvas mu jalal villis oli. Ma ei tee nalja.. Päriselt ka. KÕIK VARBAD! Ühesõnaga, need uued papud hõõrusid veel hullemini.  Lõpuks võtsin kingad jalast ja tuterdasin niisama. Saime lõpuks poisi magama ja sõitsime rahulikult koduni. Vottt milline seiklus. 


Aga päevad ei ole vennad.. Meie päris aastapäeva päeval käisime Pühajärvel tähistamas ja meie päev läks nii sujuvalt, et tõsiselt mõnus oli. Kristo just tagasiteel Otepäält Viljandisse ohkas mulle, et "Kuule, tegelt oli nii äge päev.. ja lahe oli kolmekesi spas olla". Poiss oli terve aja heas tujus, magas hästi ja me saime kolmekesi palju vahvaid asju tehtud. Ka sõidud mõlemas suunas magas Kris kenasti maha. Seega ei tasu ühe halva kogemuse pärast püssi põõsasse visata. Meil kõigil on häid ja halbu päevi. Ka kõige pisematel :) Aga meie puhkusest Pühajärvel kirjutan juba järgmises postituses. Seniks tsauki, tsauu ja ma lähen poen põhku. 

"..Varsti ma ei tule enam, ennast teile jagama"

$
0
0

Mul tekkis eelneva postituse kommentaare lugedes palju mõtteid.. Aga ma otsustasin neid mitte kirja panna. Laste teema on üldse selline tundlik ja ei olegi ühtegi "õiget" ja "valet" otsust. Kurb on lihtsalt see, et kõik inimesed ei mõista seda. See konkreetne luuletus puudutas mind ükspäev sügavalt. Mõtlesin seda Teiega jagada ja puht juhuslikult annab see ka väga ilusti edasi minu tänased mõtted. Nüüd kõik oma pisikesi suslikuid musitama! ♡

Kuidas me Pühajärvel oma pulma-aastapäeva kolmekesi tähistasime

$
0
0

Esimese asjana teen ma teile suure kummarduse ja tänan kõikide armsate kirjakeste ja soovide eest. Tegite mu päeva kohe kordades ilusamaks ja ma tohutult hindan seda. Aitäh! Taoline julgustus ja poolehoid võttis mind päris sõnatuks. Vau!

Aga mis me siis oma päris pulma-aastapäeva päeval tegime? Mõtlesime, et kõige vahvam oleks kolmekesi spasse minna ja koduseinte vahelt välja saada. Võtsime spontaanselt ühe soodsama paketi hotelliveebist (ca 80€) ja oligi minek. Hommikut alustasime juba varakult, kella seitsmest. Pistsime oma võikud pintslisse, käisime pesemas, tegime loomadele hüvastijätkuks mõned paid ja tulime tulema.

Hommikusöögi kõrvale aga jõudsime enne veel ka üht-teist põnevat teha. Meil oli pulmas üks selline  anum, kuhu sisse said külalised terve õhtu jooksul soove/mõtteid jätta ja need me pidime siis oma esimesel pulma-aastapäeval alles avama. Selleks, et asi pidulikum oleks, avasime alkoholivaba veini, valasime selle oma pulmadeks tehtud pokaalidesse (aitäh Martin nende eest!) ja hakkasime siis kordamööda neid sildikesi avama. Nii vahva oli seda päeva meenutada ja läbi mälestuste nagu korraks uuesti läbi elada. Vaatasin veel mitu korda meie pulmavideot ja heldisin. Peale seda oli ikka täitsa õige "mood" sees ja minipuhkus võiski alata.

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p! PS! Telefonis ei pruugi video töötada.

Autosse istudes jäi Kris kenasti magama ja magas terve tee.. Erinevalt neljapäevast, hehe. Meie sõitsime mööda tundmatuid teid ja  arutlesime omavahel, et küll need pisikesed linnad on ägedad. Me ei tea paljude nimesidki, ometi on seal nii palju elu. Põnev on niimoodi ümbrust jälgida. Kohale jõudes tegi Kris plõksti oma silmad lahti ja saimegi end oma kodinatega hotellituppa valmis seada. Me saime toa viiendal korrusel ja seal oli päris ilus roheline vaade. Akent lahti teha muidugi eriti ei kannatanud, sest sealt tuli hullumoodi tänavamüra. Nagu mingis kõlakambris oleks olnud. Ei teagi, miks seal see heli nii valjult vastu kajas. See selleks. Kõige toredam oli toa juures see, et seal oli päriselt üks suur voodi ja üks suur madrats, mitte kaks kokku lükatud pisikest voodit. Poisile tegime magamiseks aseme hoopis vankrisse ja tõstsime selle minu voodi poolele. Kodus magab Kris öösiti esimese pikema une nüüd oma voodis ja varahommikul võtan ta kaissu. Seda väga lihtsal põhjusel.. Kella kolmest/neljast hakkab kutt iga tunni/pooleteise tagant süüa tahtma ja nii magame me kõik paremini. Pole ka mingi saladus, et kolmekesi on nii vahva ärgata ja Krisi hommikusi naeratusi ja ringutusi vaadata. Mulle kohe meeldib, kui ta mul seal kaenla all mõnusalt nohiseb. 


Esimesel õhtul käisime ka spas. Pühajärvel on sellesmõttes mõnus, et spa osa on üpris lihtne.. See tähendab, et seal ei ole eriti inimesi. Peale meie oli spas vist mingi 4-5 inimest ja seetõttu oli seal päris hea beebiga olla. Seal on suur bassein, lastebassein ja siis on üks eriti, eriti madala veega basseinike. Vot sinna kõige viimasesse läksimegi. Krisile vees meeldib ja ta siputab oma jalgadega hea meelega, nii et vett lendab kahte lehte ja suu on kõrvuni. Peale bassus sulistamist läksime tuppa tagasi, pesime end puhtaks ja viskasime jalad seinale. Mõnuuus oli. Olime omale head ja paremat tuppa nosimiseks kaasa ostnud ja asusimegi varusid hävitama. Kris jääb meil ööunne 20:30-21:00 vahemikus, aga spa väsitas ta mõnusalt ära ja uni oli kerge tulema. Kell 19:30 jäi ta juba tuttu ja magas kenasti 4 tundi jutti, kuni esimest korda süüa küsis. Ainus, mis toas olles häiris, oli see, et seal oli hirrrrmus lämbe. Koorisime lapse ka paljaks, et inimlikum magada oleks. Aga ega polegi midagi imestada tegelikult, sest õues oli tol päeval 27-29 kraadi ja igalpool oli palav. 


Meie poolt valitud paketis oli sees ka kaks hoolitsust. Noh, sellised, mida võibolla muidu ei prooviks.  

"Üks lõõgastav hoolitsus kummalegi valikust: - Valida saab massaažitooli, vesimassaaživoodi, virsikuparafiini kätehoolduse või infrapunasauna kahele, massaaživanni kahele."

Kristo võttis siis vesimasaaživoodi ja mina virsikuparafiini kätehoolduse. Mõlemad hoolitsused kestsid 20 minutit. Ma natsa kahetsen, et ma sama, mis Kristo ei võtnud, sest väidetavalt oli see päris mõnna. Minu oma oli selline, et läksin sinna hoolitsuste ruumi, mul pandi kätele kreemi, ma pidin käed 5 korda järjest kuuma vaha sisse pistma, mulle pandi kindad kätte ja ülejäänud 17 minutit pidin ma toimimist ootama. 19-minutil tuli tädi tagasi, võttis kindad ära, tõmbas vaha mu kätelt maha ja kõik. See oli täpselt selline "pean istuma siin liikumatult, tulikuumade kätega ja ei saa nina sügada situatsioon". Ka protseduuride tuba oli selline igav, et ma ei saanud midagi seni vaadata/teha/lugeda. Lihtsalt passisin seda tapeeti. Oleks seal olnud näiteks mingi rahustav muusika ja mahe valgus, siis oleks teine asi olnud. Paneks silmad kinni ja naudiks olemist, aga see oli rohkem selline kogemus, et jälgisin seinal olevat kella ja sellel tiksuvaid minuteid. Aga tõele au andes.. Käed olid pärast mega pehmed küll. Peale hoolitsusi startisimegi tagasi koju ja meie õnneks tudus Kris ilusti terve tee. 


Ja täiesti OT, aga jagan teiega meie pulma-aastapäeva kingitust. Selle kinkisid Mallu ja Kardo. Nagu meie pulmavideost näha oli, siis abiellusime me tamme all. Kardo sõitis mõni aeg peale meie pulma koos Mariga rattaga Saku mõisa juurde ja korjas selle sama tamme alt tammetõrusid. Pani nad kasvama ja ühest neist sirguski see pisike tammeke siin potis. Selle me peame koos maha istutama ja saame jälgida selle kasvamist läbi aastate. Meie pisike pulma tammeke. Kui äge idee! Aitäh, aitäh, aitähh!

Kuidas Teie oma pulma-aastapäevi/tavalisi aastapäevi tähtistate? Kui kaua olete oma abikaasa/peiksiga koos olnud?

Meie uus "laulev" pesumasin + RDE.EE loosimine!

$
0
0

Maale kolides oli meil nii mõnedki suuremad ostud vaja teha.. Üks neist oli pesumasin. Siiani oli nii, et musta pesu võtsime linna kaasa ja seal pesime puhtaks. Üürikorterites on meil alati pesumasin olemas olnud ja siiani ei olnud meil kunagi seda päris enda oma vaja olnud. Selge oli see, et ilma me ju ei saa ja esimene koht, mis mul pähe tuli, oli http://www.rde.ee. Te teate küll seda e-poodi. See on see, mis mingil hetkel endale hästi palju raadio reklaami tegi. See toimis neil päris hästi.. Miks? Sest esimestel kordadel ei osanud ma lapsele ühtegi unelaulu hoobilt laulda ja ainus, mis peas kumises oli "RDE.. punkt EE". Ma isegi leidsin just youtube-ist selle klipi. Lisasin selle siia postitusse ka. No pole midagi teha, jääb ju kummitama. Andke mulle nüüd andeks, kui see teil terve öö peas repeati peal on. Hea turundus!

Aga pesumasinast.. Kuna me ei olnud kumbki varem pesumasinat ostnud, siis ei teadnud me esialgu üldse, et mida üldse nagu vaatama peaks ja mis on hea, mis mitte. Selge oli ka see, et miljoneid meil pole ja eelarve oli päris väike. Ideaalis oleks muidugi tahtnud pesumasin + kuivati lahendust, aga sellele saame mõelda kunagi kaugemas tulevikus. Praegu on meil "õhukuivati" hoovi näol nautimiseks. Ainus, mis oli kindel, oli see, et pesumasin peab mahutama palju. Meil oli eelmises üürikas selline 5kg riideid mahutav variant ja no see oli nii tüütu. Ühe pesukorvi tühjendamiseks pidime mingi 4 korda masina tööle panema. Ega meil rohkem ei olnudki nagu mingeid "tingimusi", sest me ei osanud neid lihtsalt isegi nimetada mitte. 


Nende kodulehel on õnneks selline mugav "võrdlemise" funktsioon ja meie panime lihtsalt kõik pesumasinad (http://www.rde.ee/categories/pesumasinad), mis vähegi meie eelarvesse mahtusid, kõrvuti. Nii ütles nende koduleht meile täpselt ära, et milline meie hinnaklassis kõige parem on. Minusugusele võhikule oli see parim lahendus. Valituks osutus üks Samsungi mudel. No oli kõikide näitude poolest omas hinnaklassis lihtsalt parim. Kui me esimest korda pesumasina aga seina ühendasime, siis ootas meid suur üllatus. Ta kukkus laulma! Päris, päriselt.. Seal oli see, et enne esimest kasutuskorda tuleb pesumasin kalibreerida ja terve selle aja vältel mängis ta meile uhkelt Schubert "Forell"-i ("Die forelle") lugu. See ajas meid nii naerma, sest tuli nii ootamatult. See meenutas veidi nokia polüfoonilisi helinaid lapsepõlvest, hehe. Ka hiljem üllatas pesumasin meid mõne viisi jupiga, kui pesu pestud sai või kui ta välja lülitasime. Vahva lauluhunt! Õnneks on võimalik seda "tilulilu" ka välja lülitada, kui peaks segama hakkama. Aga minu meelest on päris vahva. Lisaks kõigele, näeb ta hea välja ka ja mahutab palju. 7 kilo riideid, kui täpne olla. Kui ma meie pesumasina laulmisest instagrami story-sse video panin, siis tuli palju vastukaja ja kiidusõnu selle masina kohta. Tundub, et tegime tõesti hea valiku, sest siiani oleme me väga rahul.


Aga mul on üks hea uudis Teile ka.. Ma natukene rääkisin RDE.EE perega ja nad olid nõus panema meie blogilugejate jaoks välja 50 eurot krediiti. Seega, selleks, et loosis osa võtta, anna endast märku siin postituse all või facebookis loosimise pildi all. Eriti tore oleks, kui ütleksid meile, mida sooviksid nende e-poest osta ja milleks krediiti kasutaksid. Nädala pärast mängin veidi päkapikku, pean kommentaaride vahel luuret ja valin välja võitja. Head ostlemist! E-POOD : WWW.RDE.EE

Mida sina viimati e-poest ostsid? Kas oled oma ostudega enamasti pigem rahule jäänud või oled pidanud pettuma? 

Beebiriided - Ootused vs reaalsus - George

$
0
0

Niih, poja vajus just ööunne ja ma sattusin siia blogipessa jutustama. Ausalt öeldes tegin ma vist elu esimese nii suure e-poe tellimuse. Riiete osas just. Ma ei ole üldse harjunud e-poodides veel shoppama ja veel vähem riideid ostma. Muud olen ostnud küll ja veel. Seekord tegin tellimuse selliselt firmalt nagu George: https://direct.asda.com/.

Ma ei olnud varem ausalt öeldes sellest e-poest üldse kuulnud, kuni meie pisikeses beebigrupis taheti teha ühine tellimus. Viskasin ka siis pilgu peale ja hinnad olid nii mõistlikud, et hüppasin ka punti. See e-poodides riiete shoppamine on alati natukene riskibisnes ja ma olen eelistanud ikkagi poodidest otse osta. Seekord riskisin ja mõtlesin, et näitan teile ka. Kokku oli ostukorv 67 eurot. Koos saatmisega siis. Postikulu oli kamba peale 2x10 naela, ehk 22,80 eurot. Tellijaid oli 16 ja tänu sellele oli summa ühe inimese kohta kõigest 1,43€. Aga ma näitan Teile ka, et mida me siis kokku varusime ja kas ootus vastas reaalsusele. Mainin ära, et mina tellisin meie 3 kuusele poisile kõik riided 6-9 kuud suuruses ja need on õige pea juba parajad. Bodyd näiteks on praegugi okei selga panna. Pigem las olla suured, kui väikesed. Teistelt, kes tellisid 3-6 kuud suurust, sain tagasisideks selle, et need riided on nende 3/4 kuustele beebidele pigem täpselt parajad. Pisemate beebidega on muidugi teine lugu. Neile jääb isegi sutsuke varu. Ütleme siis nii, et sellisele keskmisele 3,5 kuu vanusele beebile on 3-6 kuud täpselt paras. 


Pükste toon ei jäänud minu tehtud pildil päris õige, need helesinised püksid on tegelikult isegi natukene erksamad, kui esmapilgul paistab. Materjal on neil selline hästi mõnus ja pehme. No täpselt selline nagu mugavatest kodu dressikatest ootaks. Body peal kandmiseks nii mõnusad. Head neutraalsed värvid ka, mis sobivad peaaegu kõigega poisi garderoobis. Papud on eriti armsad ja praegu täpselt parajad. Kutt on hetkel kolme kuune ja need on suuruses 3-6 kuud. Keegi küsis minult kommentaarides kunagi ühe pildi all, et miks me oma lapsele jalanõusid jalga topime ja kas me ei karda, et see halba teeb. Vastan siin.. Meil on tegelikult vaid mõni üksik jalanõu paar ja needki oleme kingiks saanud. Me neid niisama ei kannagi kunagi. Pildi jaoks olen jalga pannud ja sedagi vaid mõneks minutiks. Edevuse värk noh. Siis kunagi vahva neid minisünna pilte vaadata ja meenutada, et oii, kui pisikesed papukesed. Ei midagi muud. Ega ma neid muidu ei ostakski, kui nad nii odavad ei oleks. Need konkreetsed olid ntks 4,95€ ja paar üksikut paari võib kapis ju olla. 


Kogu komplekt - püksid, jakk ja t-särk: https://direct.asda.com/george/baby/outfits/3-piece-teddy-friend-set/ 12,37€

See komplekt on hetkel veidike suur, aga mingi kuu/pooleteise pärast juba kindlasti paras. Samuti suurus 6-9 kuud. Välja näeb ta täpselt nagu fotol ja minu poolt ainult kiidusõnad. Maru armas on see komplekt ka. Pusa on selline õhem, püksid mõnusalt pehmed ja t-särk kaeluse juurest trukkidega, et mugavam selga panna oleks. Soovitan tellida küll!



Selle punase jopega olen ma vist kõige rohkem rahul. Ta näeb päriselus oluliselt parem veel välja, kui pildil. Ta on selline õhem tuulekas. Kui sinna alla mõni paksem kampsik panna, siis on sügisel täitsa okei kanda. Ka praegu oleks tuuliste ilmadega sobiv. 3-6 kuud suurus on praegu paras, 6-9 veidi suur. Papud on tootefotoga identsed ja väga kenad. Need kõik papud on pehme talla ja servaga. Aga noh, nagu ma juba mainisin, siis ega me tegelikult neid eriti ei kannagi. Vahel harva ja rohkem vanemate rõõmuks pildile. Sokkidega panin ma aga küll jumala pange. Muidu on nendega kõik väga okei, aga hirrrmus suured on! Võtsin suuruse 0-2.5, sest ma absull ei jaganud suurustest matsu. Oleks pidanud ikkagi nende "first size" variandi võtma. Aga noh, pole lugu.. Parem suur, kui väike. Need jäävad kappi oma aega ootama. 



See on minu teine lemmik ost. Selliseid bodysid kulub meeletult ja need konkreetsed on nii mõnusad ja pehmed. Pildil on nad kahjuks veidi kortsus, sest ma sain nad täna kätte ja pole veel läbi pestnud. Nad on päris pika maa maha reisinud, anname andeks. Aga tõesti heast materjalist ja tunduvad, et on meie 7,2 kilosele poisile parajad. Meil on kodus nii palav koguaeg, aga millegipärast olen just varunud pikkade varrukatega variante varasemalt. Lühikesi praktiliselt polegi. Nüüd on see mure natukeseks murtud. 



Kuigi nad mõlemad on suuruses 6-9, siis hall on Krisile kindlasti paras, aga ruuduline on kohe päris suur. Seda saab ta ilmselt ka kuskil sügise keskpaigas äkki kandma hakata. Samas veelkord, parem las olla suurem, kui väike. Aga kvaliteedilt on nad mõlemad päris okeid. Hall body on isegi mõnusamast materjalist.  Selline puuvillane. See ruuduline on õhem, kui ma arvasin. Mõlemad näevad tootefotole väga sarnased välja. 

Aga rohkem me seekord ei ostnudki. No esimese korra kohta küll ja veel. Just üleeile tegime uue tellimuse ja seekord tellisin ühe soojema kombe ja kaks tudukate komplekti. Seal on lihtsalt nii mõistlikud hinnad ja kvaliteet on selle kohta suurepärane. Niigi on koguaeg see teema, et igat riideeset jõuab vaid mõned korrad kanda ja see on juba väike. Kui Teiegi olete mõnes beebigrupis, siis kindlasti soovitan sealt ühistellimusi korraldada.

Millised on Teie lemmikud e-poed, kust lastele ja beebidele riideid tellida? Tahaks Krisile natukene sügiseks/talveks soojemaid riideid juba varuda, et hiljem kõike korraga ostma ei peaks.

Kiri Krisile: Kolm kuud armastust!

$
0
0

Tereeee meie 3-kuune nööp! Sa oled juba nii asjalik. Igapäev avastad midagi uut ja paned meid vaikselt ahhetama. No ikka maruvinge on vaadata sind kõrvalt kasvamas ja arenemas. Eks see vastab täiesti tõele, et ega enne ei mõista seda rõõmu, kui endal lapsi pole. Oma lapsega on tõesti kuidagi hoopis teistmoodi. Ega ma varem oskasin ju ainult aimata.. Eilse seisuga oled sa 7,5 kilo. Ülejäänud ilunumbrid saame alles 06.09. Kahjuks oled sa oma tänasel sünnipäeval natukene tõbine.. Tegelikult juba viimased kolm päeva. Ma siin olen sind inhalaatoriga 4x päevas piinanud ja ainus viis, kuidas sa sellega nõus oled, on nii, et paneme su bb-tooli ja seniks teleka tööle. Nii on su tähelepanu hajutatud. Muul moel võin ma iseendale ainult auru teha. Nutma sa ei hakka, pigem lihtsalt kaebled veidi ja keerad nägu eest ära koguaeg. Ega kellele ikka meeldiks, kui silmad, suu ja nina kõik mingit jahedat tossu täis on. 

Kolme kuuselt oskad sa päris paljusid asju juba teha.. Näiteks keerata. Esimest korda keerasid sa tegelikult kaks nädalat tagasi, aga seda ainult kahel korral. Siis sa mõnda aega ei viitsinud/tahtnud/osanud enam ja nüüd üleeile avastasid sa selle oskuse enda jaoks uuesti. Sind ei kannata enam isegi külili magama panna, sest mõne minuti pärast oled sa ennast juba kõhuli keeranud. Sind ei saa enam kuskile üksi ka jätta, sest kohe, kui sind diivanile/tegelustekile asetame, siis su elumissioon on ainult keerata ja keerata ja keerata. Iseendal on selline muhe nägu peas.. 

.. Sõrmedel oma vanuse näitamine tuleb sul ka juba peaaegu välja. Ainult ühe sõrmega läks puusse. Ikka juhtub. Mina olen ka ennast mingil põhjusel alati aasta vanemaks öelnud. Perekonnaviga!?
Viimase nädalaga on sul päris palju muid oskusi ka juurde tulnud.. Näiteks avastasid sa oma hääle. Sa nimelt õppisid ühte konkreetset häälitsust tegema ja nüüd veedad sa kõik päevad seda praktiseerides. Eks kordamine on tarkuse ema, eksole. Kõige rohkem meeldib sulle seda praktiseerida näiteks tegelustekil lamades ja ühe värvilise koerakesega jutustades. See on üldse hetkel su lemmik mänguasjaks. Teine lemmik on oballi sarnane "hantel". Seda on sul hea lihtne käes hoida ja enamasti üritad sa seda lihtsalt suhu toppida. Ta küll ei mahu, aga no.. Proovida võib ju ikka. 

Selle toreda haaramise oskusega on kaasnenud ka see, et sulle hirmsasti meeldib meid juustest või näost näpistada. Sa haarad absoluutselt kõike, mis ette satub. Praegu meeldib sulle mind takistada, kui ma rhinomeriga su nina puhastada üritan. Sa lihtsalt võtad sellest läbipaistvast juhtmest kinni, pigistad kokku ja mul ei jää muud üle, kui oma tegevus lõpetada, hehe. No eks see on üks päris ebamugav värk ka, täitsa arusaadav. 

Viimasel ajal on sul kombeks veidi rohkem naeratada.. See on päris tore, sest enamasti oled sa tegelikult sellise skeptilise pilguga ja kulm natsake kortsus. Kahel üksikul korral oled sa ka häälega naernud, aga see oli rohkem kogemata ja paar "kõkutust" ainult. Sa oled selline tõsine mees. Ainult läbi une on sul kombeks häälega naerda. Ärkvel olles naeratad sa nagu "mute" peal. Aga küll jõuab.. Sa oled meil veel nii pisike ja isegi hirmus tubli. 

Tänase päeva veedame me tegelikult koduselt. Meil on külas su papsi sõber Miko. Ma küpsetasin eile koogi ja täna pistame selle hommikusöögi asemel pintslisse. Tegin sellise traditsioonilise juustukoogi.  Eks paistab, kas see sulle ka tulevikus maitseb, kui sa seda päriselt kunagi mekkida saad. See sünnipäeval koogi küpsetamine on nüüd väikest viisi traditsiooniks saanud. Esimesel eluaastal juhtub see lausa 12 korda.. Su paps on muidugi päris õnnelik selle üle, sest ta on paras maiasmokk. 


Järgmisel nädalal läheme kolmekesi esimest korda ka beebikooli. Tundub päris põnev. Lähme kaeme üle, et mida sellises kohas täpsemalt tehakse. Siiani olen selle Miku ja Manni beebikooli kohta vaid kiidusõnu kuulnud. Toimub see 1 kord nädalas ja 60 minutit. Äge. 

Igatahes.. Kasva sama usinalt edasi ja ma loodan, et sa tead, et me armastame sind iga päevaga aina rohkem.

Kallistan,
Emme

Home, sweet home - elutuba ja köök "room tour"

$
0
0

Tere, tere teisipäeva! Tundub, et sügis on ametlikult kohale jõudnud ja suvest pole enam märkigi. Enamasti on akna taga sombune ja hall. Isegi, kui satub olema päikeseline ilm, siis on õues juba kargelt külm. Eks selle viimase suure tormiga müristaski külmaks. See meenutab, et meil on veel küttepuud tellimata. Kas te teate mõnda head küttepuude müügipunkti Viljandis või siin ümbruses? Meil üks kontakt on, kellelt ka viimasel kahel aastal puid oleme tellinud, aga äkki on kellelgi mõni veel parem kontakt tagataskus? Aga täitsa teisel teemal..

Lubasin juba ammu teile meie maja peal tiiru teha. Noh, siis, kui me sisse oleme kolinud või nii. Naljakas on see, kuidas pisikesed detailid muudavad ühte tuba väga drastiliselt. Piisas ainult linnakorteri dekoratiivpadjad siia diivanile asetada ja juba oli hubasem. Kuna majas/kodus ei ole kunagi nii, et kõik on valmis ja korras, siis mõtlesin, et ei viivita enam kauem. Olgugi, et järgmisel nädalal tulevad alles söögilaua jaoks valged toolid ja köögis on ikka veel lagi panemata. Kui need saavad tehtud, siis ma leiaks nagunii juba uue põhjuse, miks oodata. Igatahes.. Näitan hetkel "poolikut/lõplikut" versiooni meie köögi ja elutoa sisustusest. Oma korda jäävad ootama siis magamistoad ja vannituba. 


Köök ja elutuba on meil tegelikult sellise avatud lahendusega. Elutuppa tellisime Sysprintist (http://www.sysprint.ee/estomale pulmapiltidest fotolõuendid. Seinad olid kuidagi jube paljad ja noh.. Nüüd on kuidagi palju kodusem. Need kaks hiiglasliku pilti, mida fotodel näete, on muide ainsad pulmadest ilmutatud "fotot". Jepp.. Me pole siiani oma pulmapilte ilmutanud. Häbi, häbi, häbi. Pean selle kiiremas korras ette võtma, sest nüüd on juba terve hunnik beebi ja perepilte, mis ilmutamist vajavad. Mulle kohe meeldib kuidagi albumist pilte vaadata. Hoopis teistmoodi on. Aga ma kaldusin nüüd totaalselt teemast kõrvale. Tagasi sisustuse juurde. Elutoas on meil suur diivan, mille me saime minu empsi sõbrannalt, kui tema parasjagu kolis. Milline vedamine! See on üks hämmastavalt mugav diivan. Ma ei saa kohe kindlasti kahe käe sõrmede peal kokku loendatud neid kordi, kui sinna täitsa magama olen jäänud. Diivanilaud on saadud facebooki kasutatud mööbli grupist 5€ eest. See ümmargune keskmine ring on tehtud peeglist. Ta on küll natsa kulunud mõnest kohast, aga mind üldse ei sega. Sellise raha eest nii kihvt asi. 

Diivanil olev suurest lõngast kootud tekk ja pisike korvike on pärit sellisest e-poest nagu https://facebook.com/designsofceline/. Muide, koodiga "costany" saate kõikidelt nende e-poe toodetelt -20%. Kampaania kehtib meil novembri lõpuni. Kuna külm talv on uksetaga, siis tasub uudistada küll. Neil on päris nunnusid beebidele mõeldud beebikotte sellest samast lõngast ja näiteks lipsukestega toasusse. Kindlasti tasub piiluda!


Teleka all on tegelikult täiesti tavaline kummut. Ostetud on ta aatriumist mingi 60€ eest. Seal olid enne sellised hõbedased, kandilised lingid. No teate küll.. Sellised hästi klassikalised "aasad", millest kinni haarata. Nende asemele leidsin Bauhofist sellised ägedad mummukesed. Samasugused panin ka köögikappidele. Nüüd nad on nagu natukene rohkem "in sync". Vaip on minu meelest samuti aatriumist ostetud. Söögilaud ka. Heh, läksime hoogu tookord vist? Söögilaua kohal olev lühter on pärit Prismast ja söögilaua taga olev lõuend jällegi Sysprintist. Hetkel on söögilaua ümber ajutiselt need mustad klapp-toolid. Nende asemel saame järgmisel nädalal valged toolid. Need mustad mõjuvad hetkel nii robustselt ja nad on täiega logud ka. Ega sinna eriti istuda ei kannata ja me tegelikult eelistame seetõttu hetkel diivanilaua ääres süüa. Igatahes.. Ma ei jõua juba neid uusi toole ära oodata. Teeb kindlasti üldmulje kohe "pehmemaks". Hortensiaid fännan ma ka. Aga see ei ole mingi uudis teile muidugi.. Need olid ju isegi meie pulma lilledeks ja minu pruutkimp oli sinistest hortensiatest tehtud. 

See "pukk" võiks ideaalis olla köögi saareke hoopis. Oleks oluliselt praktilisem ja niimoodi saaks tööpinda juurde. Hetkel on ta lihtsalt üks tühi kastike keset tuba ja meie jaoks üsna kasutu. Kuigi, kuigi.. Kui külalised tulevad, siis on seal peal hea toite serveerida. Selleks me seda enamasti kasutanud olemegi. 


Köök on meil hirmus pisike. Ostsime enne kolimist selle elektripliidi, sest eelmine oli omadega täiesti läbi. Need rauad ei läinud isegi kuumaks mitte ja ahi ka ei töötanud. Puupliiti kasutame ainult talvel, sest muidu läheb tuba hirrrrmus palavaks. Seetõttu saame ahju kõrval olevat ruumi hetkel ka nõuderiiulina kasutada. See on tegelikult täiesti tavaline selline raamaturiiul. Saime selle 10€ eest taaskasutuskeskusest. Küll aga peame jõulude ajal ta kuskile mujale nihutama, sest selle pliidiga saab maailma parimat jõulupraadi! Me viimased kaks aastat oleme teinud ja ega ka sellel aastal vähemaga ei lepi. 

Köögi tööpinna kohal olevad riiulid saime Kristo vanemate käest. Need on IKEAst ostetud ja neil jäi remondi käigus üle. Sobisid meie kööki hästi, sest meil ei ole üldse kappe/panipaiku, kuhu köögi "vidinaid" paigutada. Akna kõrval oleva riiuli ostsime Viljandist ühest mööblipoest. Ma isegi ei mäleta palju ta maksis. Ilmselt kuskil 50 eurot äkki?

Väga OT, aga mu meelest meie kapselkohvimasin on täiega selle Eva moodi Wall-E multikast 😄

Aga praegu siis kõik. Tegin oma youtube channeli jaoks ka sellise "room tour" stiilis video, lisan selle ka siia, ehk saab planeeringust paremini aimu. Järgmisel korral siis magamistubade ja vannitoa juurde. Seniks, aga tsauki, tsauu! 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Esimene hammas, esimene kurgitegu ja esimesed mänguasjad

$
0
0

Umbes neli päeva tagasi jäi Kris tõbiseks. Tal oli nagu meeletult röga ja seetõttu tal kurgus koguaeg rögises. Natukene oli nagu nohu ka. Kuna sügis on salakaval, siis ajasin selle esialgu kohe ilma süüks. Aga üleeile avastasin ma kuidagi täiesti juhuslikult, et Krisi alumine ige on kohe täitsa paistes. Või noh, kahe keskmise hamba asemel olev igeme koht. Parem pool oli veel eriti punetav. Ei ole võimalik.. Kas tõesti hambad?! Kuna Kris sai alles paar päeva tagasi 3 kuuseks, siis ma kuidagi ei osanud seda üldse oodata veel. Ma olin jumala veendunud, et aega on selle kiire asjaga. Uurisin mõnelt tuttavalt ja tõepoolest.. Igemed võivad paiste minna mitu, mitu nädalat enne hammaste tulekut. Okeeeei, jäime siis põnevusega ootama. Aga eile oli Kris kuidagi väga tujust ära, nuttis läbi une ja tahtis hirmus palju rinnale. Mõtlesin, et kontrollin siis asja ja paistiski juba selle paistetava igeme koha alt valge hambakene. "Ongi esimene kiku tulemas" hõiskasin Kristole. Tõime apteegist kohe calgeli, et Krisile natuke leevendust pakkuda. Määrisime seda siis ööseks hambale ja täna hommikuks on hammas juba lõikunud. Sõrmega katsudes on see kiku nagu pisike žiletike. Uskuge mind, ma tean.. Ta paar korda "katsetas" seda söömise ajal, kui mõni krooks hakkas närvi ajama. Vahva, et Kris oma kolmanda kuu minisünna puhul esimese hamba suhu sai. Või noh, eks see peab nüüd igeme seest rohkem välja tulema. Kui kiiresti see juhtub üldse? Selle hamba kõrval olev ige on ka paistes. Ei tea, millal see teine kiku oma pea välja pistab? 

Ma panen siia nüüd ühe mitte nii kauni foto. Nõrganärvilistele ilmselt ebamugav vaadata, aga teen seda ainuüksi sellepärast, et kui ma ise üleeile googeldasin ja otsisin infot hammaste tuleku kohta, siis  ma eriti ei leidnud. Mul ei olnud õrna aimugi, kuidas see välja peaks nägema. Esimese raksuga saatsin pildi kahele sõbrannale, et mis nemad arvavad. Ehk on siin mõni minusugune esmakordne ema veel, kellele see info kasuks tuleb. Kõigil muidugi ei pruugi ige niimoodi punetada ja paiste minna, aga eks nii palju, kui on lapsi, on ka erinevaid stsenaariumeid hammaste tuleku kohta. Meil sattus niimoodi olema lihtsalt. Ma välja vupsanud kikust ei saanud kuidagi pilti, sest ega Kris mind eriti ligi ei lase. Talle pakub see hirmsasti nalja, kui ma seal ta huulega pusin ja ta pigistab oma huuled nii kõvasti kokku, kui võimalik. VÕI ajab keelt suust välja samal ajal. 


Hammas ei olnud ainukene "esimene" sellel nädalal. Mina tegin esimest korda kurke sisse. Küsisin Tibult retsepti ja voila. Minu esimesed 4 purki hapukurke. Ma nii loodan, et neist asja ka saab. Nädala pärast teeme esimese purgi lahti ja mekime järgi. Pöidlad pihku, et maitsvad ka tulid! Kui jah, siis ma plaanin meile talveks mingi varu kindlasti teha. Me mõlemad oleme Kristoga suured hapukurgi sõbrad ja nüüd, kui asi selge, siis oleks patt edaspidi kurke poest osta.  Mu empsilt ja tibult saime ka igal aastal mõned purgid, aga me sõime need paari päevaga juba ära, niiet.. Pintslisse pistame nad kõik. 


Ka siin ei lõppe kategooria "esimesed". Ma tahtsin natukene rääkida Krisi mänguasjadest ka. Meil on terve hunnik mänguasju, mis hetkel üldse loosi ei lähe, sest Kris on nende jaoks veel lihtsalt liiga väike. Me saime enamiku neist katsikuteks ja need peavad oma aega ootama. Seniks aga on Krisile ikkagi natukene meelelahutust vaja leida, sest ainult meie grimmassidest enam ei piisa. Seoses sellega on meil välja kujunenud mõned lemmikud mänguasjad, mille olemasolust ja otstarbest ma enne lapse saamist mitte midagi ei teadnud. Ehk on see info kellelegi teie seast abiks ja need samad mänguasjad saavad rõõmustada ka teie beebisid.

Krisi kõige lemmikumad mänguasjad on kõik Oballid. Või noh, nende erinevad versioonid. Oballi tooteid müüakse näiteks JUKU-s või Rimis. Rimis on hinnad oluliselt odavamad ja valik on seal päris suur. Mis selle mänguasja nii "eriliseks" teeb, on see, et ta on imeeeeee kerge. Beebil on teda nii lihtne kasvõi kahe sõrmega käes hoida. Nende kuju on selline, et laps saab seda mugavalt haarata.. Isegi, kui haaramine pole veel üldse käpas. Beebide pisikesed sõrmekesed jäävad kenasti nende aukude taha kinni ja nii nad õpivad seda väga ruttu käes hoidma. Mänguasjad on sellisest pehmest kummisest materjalist ja neid on hea ka suhu toppida või keelt läbi palli aukude ajada. See kõige keerulisem konstruktsioon on sellepärast hea, et seda saab beebi väga edukalt ka närida. Enamik mänguasju ja kõristeid on kõik, kas variant a) liiga rasked ja laps viskab selle kohe käest, variant b) mitte suupärased ja neid on raske suhu toppida, mistõttu laps loobub või variant c) riidest/pehmest materjalist. Meil on näiteks klassikaline Sophie ka ja Krisile mahub ainult selle kaelkirjaku kõrvake suhu. See on ka liiga "paks ja raske", et laps jaksaks seda käes hoida. Aga just Oballi asjad on võrratud. Soovitan! Hinnad on ka mõistlikud. See "hantel" maksis 4,90€, pall 5,90€ ja see suurem konstruktsioon kuskil 8€.  Tegin lihtsalt ühe suvaka video ka, kes vlogi ei viitsi vaadata, et saaksite näha, kui kerge on lapsel selle palliga mängida. Sobib see mänguasi kuskil 3-5 kuustele lastele ma arvan. Vanematele jääb igavaks ja nooremad ei oska veel sellest ilmselt eriti tõõmu tunda. Samas, eks erand kinnitab reeglit.

Ja siia kõige lõppu, siis tänane vlog. Polegi nii ammu neid enam teinud. Pean jälle soonele saama. Ilusat nädalalõppu ja järgmises postituses jutustame jälle. Millised olid/on teie beebide lemmikud mänguasjad? Millal teie lastel hambad tulid ja kuidas sellega seonduvat ebamugavustunnet leevendasite? Millised olid sümptomid, et kohe-kohe tulevad hambad? Siis teistel ja minulgi huvitav lugeda :)

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Haigus niitis mind jalust, Krisi kikud ja üks helesinine kleit Vestidost

$
0
0

Ehhhh. Nagu pildilt arvata võite, siis niitis haigus mind jalust. Nüüd, kui Krisil hakkab olemine paremaks minema, halveneb minu oma. Jumal tänatud meil inhalaator on ja ma endalegi sellega auru saan teha. Meil küll ei ole täiskasvanute otsikut, aga see laste oma ajab ka asja ära. Ravimeid ma ju kasutada ei tohi, sest toidan rinnaga ja hetkel on minu ainsateks abimeesteks tee ja beebidele/lastele mõeldud ninatilgad. Ma teen nii hommikul kui ka õhtul omale suure, suure kannutäie teed ja öösel lutsutan käreda kurgu peale curamedi ternespiimaga pastille. Päris rõve on olla. Samas pean ma tõdema, et ma ei oska eriti haige olla.. Ma enamasti teen täpselt samu tegevusi edasi nagu muidu ja pigem ignoreerin seda fakti. Väga tihti löön ennast veel ülesse ka, sest mingil veidral kombel paneb see mind natukene paremini tundma. Ma ei ole kunagi osanud diivanile kerra pugeda ja lihtsalt.. Haige olla. 


Eile käisime pikemal (no tegelikult nii umbes 6km pikkusel) jalutuskäigul ja lõpuks istutasime maha ka Mallu ja Kardo poolt meile kingitud pulma tammekese. Kris magas muidugi kõik maha. Esimest korda saime talle selga panna Kristo empsi poolt õmmelduda paksema kombe ka, sest ilmad on nüüd kõike muud, kui soojad. Meie igatahes alustasime juba kütmisega. 

Aga täiesti teisel teemal.. Või noh, tegelikult eelmise postituse jätkuks. Hõiskasin siin just, et Krisi esimene hammas paistab igeme alt. Minu suureks üllatuseks on neid tänaseks hommikuks hoopis kaks. Üks neist täielikult lõikunud ja teine pistab ka kohe pea välja. See on nii suur üllatus, sest ma tõsimeeli ei osanud nii varakult neid hambaid oodata. Nüüd peangi natukene ennast selle suuhügieeni osas harima, et kuidas ja millega peaks Krisi igemeid ja hambaid nüüd täpsemalt puhastama hakkama? Eks ma kohe lähen googeldama ja beebigruppides tuulama. Kuna meil ju esimene laps ja mul pisemaid õdesid/vendi ei ole, siis ei teagi selliseid asju. Eks igapäev ikka õpib midagi uut. Tean küll, et on need sõrme otsa pandavad harjad, aga that's about it. 


Üheksandal septembril läheme Tallinnasse, Krisi vanavanaisa sünnipäevale. Jääme ööseks Kristo vanemate juurde ja tagasi tuleme alles järgmisel päeval. Siis saame pikemalt olla ja lapse jaoks ka väheke stressivabam. Ühtlasi saame siis Ülemistesse minna, sest seal on meid neli valget tooli ootamas, mis me söögilaua jaoks tellisime.

Aa ja mis veel.. Tahtsin Teile näidata seda imeilusat helesinist kleiti. Mul sõbranna kinkis selle siis, kui 8 kuud rase olin. Nüüd 5 kuud hiljem sain selle lõpuks selga tõmmata. Wohoo! Tänaseks on kõik beebikilod kadunud ja kaalu hetkel poole kilo jagu vähem, kui enne rasedust. Eilsest alates püüame nüüd natukene rohkem liikuda ka. Alustasime sellega, et käime regulaarselt jalutamas. Kui ma terveks saan, siis kannatab ehk juba natukene jõutrenni ka teha. Meie majast kilomeetri kaugusel asub Lahmuse mõis, mis tegelikult hetkel toimib koolina. Tean, et see on äsja korda tehtud ja seal on ka jõusaal. Mõtlesime sinna helistada ja uurida, et äkki me võiksime seda mingi tasu eest kasutada. See oleks eriti mugav variant. Iseasi muidugi, kas nad sellega nõus oleks.. Aga kui ei küsi, ei saagi teada,ˇ eksole ☺

Kleit on pärit Vestido e-poest: https://www.vestido.ee/. Nende facebooki lehekülg: https://www.facebook.com/VESTIDO.EE/.

Ma nüüd tõmban järgmise kannutäie teed hinge alla, teeme Krisi õhtused rituaalid ja paneme ta tuttu. Ise plaanime hakata "eksid rannal" vaatama. Jumala lamp seriaal, aga jäime ühe korra vaatama ja nüüd on niiii põnev. See on nagu need tõsieluseriaalid, kus mingi rikas mees naistele roose jagab.. Nii tobe, aga alati jääd vaatama :D 

Aa ja mis veel.. Ma ajasin eilses postituses kurkide kohta ikka jumala udujuttu. Marineeritud kurke tegin ikka, mitte hapukurke. Tundub, et need läksid kõik aiataha ka, sest täna on marinaad hägune. Oh well. Tuleb lihtsalt uuesti proovida. Olekski liiga hästi läinud, kui esimese korraga õnnestub, hehe.

Aga praeguseks kõik.. Aitäh, et olete minuga ja ilusat õhtut! ♥

Eilne vlogikene ja niisama juttu

$
0
0

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Ma ei jõudnud eile vlogi kokkutöötlemiseni, seega tegin seda täna. Parem Hilja, kui Leida eksole ☺Ja kes veel meie pesa youtube channelit piilunud ei ole, siis selle leiab siit: https://www.youtube.com/channel/costanysparkles. Seal on ikka igasugust kraami. Alustades minu päris, päris esimestest videodest ca 5 aastat tagasi, kuni meie pulmareisi vlogideni välja. Kui päris aus olla, siis ma suuresti iseenda jaoks neid vloge teengi. Just täna vaatasin Krisi esimese minisünna puhul tehtud videot ja no ta on niiiiii pisike seal. Uskumatu, et aeg nii kiiresti läinud on. Vahel olen ka mingeid eriti vanu videosid vaadanud.. No sellest ajast, kui me Kristoga alles tutvunud olime ja nö "käima hakkasime". Päris armas on. Eks pildid on ka toredad, aga video on kuidagi.. Teistmoodi. Tahaks iseenda jaoks need vlogid kuidagi talletada. Kunagi ei tea, mis youtube 20 aasta pärast teeb. Ehk peaks kuskile kõvakettale neid tõmbama? Kus ja kuidas Teie oma lastest tehtud videosid alles hoiate? Ja täiesti OT, aga üks blogilugeja tundis muret, et Kris eelmises videos korra põranda peal kõhuli lamas ja arvas, et seetõttu ta haigestuski. Mõtlesin siis, et äkki keegi veel mõtles temale sarnaselt ja vastan parem postituses.. Meil on majas korralik ja äsja vahetatud keskküttesüsteem ning uued radiaatorid. Ta lamas täpselt radiaatori ees ja seal on põrand vägagi soe. Laman isegi seal tihti, kui Kris parasjagu tegelustekil mängib või puslematil askeldab. Me oleme mõnel korral teda sinna põrandale kõhuli pannud ja seda sellepärast, et põranda peal hoiab ta oma käsi natukene paremini ja jalgadega on ka mõnusam tõugata. Lapsed ju hakkavad nagunii ühel hetkel roomama ja ma ei saa teda takistada seda ju põrandal tegemast. Kui me oleme äsja samal päeval kütnud, siis on meil siin vahel lausa 26-27 kraadi. See on meeletult soe. Käime ise samamoodi poolpaljalt siis ringi, sest muidu on lihtsalt võimatu olla. Ka Kris hakkab kergesti higistama ja seetõttu on ta meil tihti ainult body väel.

Mina jään täna pojaga esimest korda kahekesi koju. Esimest korda siia Kõrgemäele ma pean silmas. Kristo võtab kella nelja paiku suuna Tallinna poole, sest täna on Eesti-Küprose jalgpalli mäng. Aastapäevaks kinkisin talle kõikide selle hooaja Eesti mängude piletid. Ta on meil ju täielik jalkafänn. Saabki härra end väheke tuulutada. Ega palju jäänud ei olegi.. Viimased kaks mängu ja ongi aastalõpp juba käes. Ühtlasi saab ta ehk juba täna Ülemistest meie uued valged toolid kätte Alandeko poest. Hoian pöidlaid! Siis saab inimese kombel laua taga sööma hakata jälle. Ka meie uus George beebiriiete tellimus jõudis kohale. Ega me midagi suurt ei ostnudki. Tellisime Krisile kaks pakki tudukaid, sest praegused on kõik väikseks jäänud. Meil on neid hetkel ainult kaks, mis kuidagi selga mahuvad ja arvestades seda, kui tihti Krisi mähe öösel lekib (me oleme kõiki erinevaid mähkusid proovinud ja ikka juhtub seda vähemalt nädalas korra), siis kulub iga tagavara pidžaama ära. 

Kris oskab kaamera ees natsa nägusid ka teha juba, hehe

Avastasin, et ma ei olegi neid vahvaid pilte teiega jaganud. Kris poseerib siin oma sõbranje Noraga ja kannab Bredeni uue sügiskollektsiooni mütsi ja salli. Ma ei jõua ära oodata juba, et Breden oma täieliku tootevalikuga välja tuleks ja meriinovillased asjad tagasi e-poodi jõuaks. Meil on täielik sügise/talve riiete ikaldus ja varsti pole lapsele üldse midagi selga panna. Just nuputan siin, et kust ja millist kombekat talveks osta. Ma isegi ei kujuta ette, et mis suurust varuma peaks. Kris kannab praegu 62/68 suuruses riideid. Ei tea, kas 74 on talvel paras või suur? Raske on see planeerimine. Peaks muksulasse oma ostusoovi S/T riiete osas ülesse panema. Ehk leian sealt midagi head.

Aa ja muide.. Paar toredat blogilugejat jagasid mulle infot, et Suure-Jaani koolis toimuvad zumba ja aeroobika trennid. No, ma ei jõua ära kiita, kui tore on, et te mul olemas olete. Mis ma teieta teeksin? Kindlasti, kindlasti, kindlasti tahan ma sinna trenni minna! Kas keegi on seal käinud? Kuidas meeldis? Keegi minuga koos ei tahaks tulla? ☺

Meie uuenenud sööginurk - Alandeko toolid

$
0
0

Helllooo! Üks rõõmurull on siinpool ekraani! Me nimelt saimegi eile Ülemiste Alandekost oma uued valged toolid kätte. Woop! Nende esimene Eesti esinduskauplus avatigi nüüd juunis. Nende poe juures on tore see, et olemas on ka e-pood (https://www.alandeko.com/ee/) ja seal on siis mõningaid tooteid, mida kohapeal ei ole. Nad tellivad soovitud tooted Lätist sinu jaoks spetsiaalselt kohale. Hiljem saab lihtsalt poodi järele minna. Toolid jõudsid kohale muidugi väga ruttu ja teenindus oli nende poolt igati tasemel. Naljakas on see, et ma kuidagi olin alati sellest poest lihtsalt mööda kõndinud. Ma nagu ei teadnud sellest veel midagi ilmselt ja seetõttu ei osanud ka sisse astuda.  Uus pood ikkagi. Iseenesest on sellised sisustuspoed tegelikult minu lemmikud ja enamasti meeldib mulle just seal shopata, mitte riideid valida.

Aga.. Meil oli tõesti väike eelarve ja kui esialgu otsisime järelturult omale toole, siis üsna ruttu sai selgeks, et me ei leia sealt midagi. Enamasti olid toolid kahe kaupa ja need, mida oli 4, ei sobinud siia üldse ega kannatanud ka ümber teha/üle värvida. Hakkasime siis uusi otsima ja lõpuks jäid valituks need Alandeko toolid. Eks ideaalis oleksime muidugi tahtnud ilusaid valgeid puidust toole, aga küll me jõuame. Esialgu sobivad hästi ja eelmiste lagunenud klapp-toolidega ei anna võrreldagi, hehe. 

Natukene on need toolid suuremad ja "maskuliinsemad", kui ma tellimust esitades arvasin, aga pole lugu. Mulle meeldib! Ja vähemalt kannatab nende peal normaalselt istuda nii, et ei karda läbi kukkuda. Ilusad ja omapärased on nad ka.  Meie kodus, võibolla naaatukene "võõrkehad", aga selleks, et neid pisut pehmemaks muuta ja meie koju paremini sobitada, asetasin neile valged lambanahad. Kuidagi hoopis hubasemaks ja pehmemaks muutus üldpilt kohe. Viuh! Ühe tooli hind on 37 eurot ja need leiab siit: https://www.alandeko.com/ee/kaup/tool-malaga/2000000783901/. Tootevalikus oli samu toole ka türkiis sinises ja rohelises toonis. Need võivad ka päris vahvad olla. Natukene nagu "lego"-likud (sõnasepp olen ilmselgelt).  Aga eks kõige paremini illustreerib uut tulemust ikka enne ja pärast foto:


Mina igatahes olen tulemusega tegelikult rahul! Küll kunagi ümber teeme, kui vahendeid selleks jätkub ja ideid tekib. Ja jessss! Lõpuks saab hommikusööki söögilaua taga süüa! Little things in life, onju? ☺ Aga ilusat alanud nädalat teile ja kõigile, kes kooliteed käivad, siis ilusat uut kooliaastat ka!

Tegemistest, beebikoolist + Happeak e-poe sooduskood!

$
0
0
Krisil seljas Happeak-i body: (LINK). Koodiga "AUTUMN" saate nende e-poes -15% soodustust!

Ongi nädalake jälle mööda veerenud. Vahepeal jõudsime Krisi vanavanaisa sünnipäeval ära käia, Kristo vanemate pool ööbida ja juba koju tagasi tulla. Linnas on tore küll, aga koju jõudes oli kuidagi nii mõnus rahulik.. Jumal, kuidas ma ei igatse neid ummikuid! Me sattusime linna muidugi SEB jooksu ajal ka, seega olid kõik võimalikud teed kinni ja seetõttu tänavad ummikuid täis. Ka kõik parklad olid ääreni täis pargitud ja meil võttis oma 20 minutit aega, et ülemiste ristmikult poodi sisse jõuda. Oh well. Õnneks magas poiss terve sõidu maha ja teda see ei morjendanud. Ülemistes sain isiklikult ka käopesast tuntud härra H-le pisipoja sünni puhul õnne soovida. Nende pisike kutt on niiii tutikas ja niii armas. Mul on juba praegu meelest pühitud, et Kris kunagi üldse nii pisikene oli. 

Nagu ma eelmises postituses rääkisin, siis oli meil eelmine kolmapäev ka esimene beebikooli tund. Me jäime sinna kahjuks natukene hiljaks, sest pojal oli enne sõitu see "maailma magusaim ja pikim uni, mida muidu mitte kunagi ei ole". Sellegipoolest jõudsime siiski enamikest tegevustest läbi teha. Laulsime ja tantsisime.. Nii sürreaalselt armas oli see õhkkond. Õpetaja Eda on muidugi tõesti kullatükk. No selline ehtne "vanaema", kelle juurde rõõmuga minna. Selline hästi soe, positiivsusest pakatav ja kohe näha on, et ta teeb asja hingega. Kristo tuli minuga kaasa ka seekord ja meile mõlemile jäi sellest ettevõtmisest hea mulje. Ka Kris oli terve selle aja rõõmsas tujus, naeratas hoolega ja piilus muudkui kõrval olnud naabri poole, et mis too teeb. Filmisime ka natukene. Neid katkendeid näeb postituse alla lisatud vlogidest. Suur aitäh Teile, et selle kohta meile infot jagasite! Mis ma küll Teieta teeks?


Eile jõudis ka esimene sats küttepuid talveks kohale. Neli ruumi, kui täpsem olla. Ülejäänu tuleb järgmisel nädalal. Kuna puud toodi meile ukse ette alles pärastlõunal ja Kris jääb meil juba 19-20 ajal kindlasti ööunne, siis hakkasimegi alles 20:30 neid riita laduma. Lõpetasime igatahes kottpimedas.. Mina läksin natukene enne 23:00-i magama, aga Kristo jäi veel laduma. Paras trenn oli! Aga ega midagi.. Järgmine nädal uuesti! 

Aga mis siis veel toimunud on? Ega eriti ei olegi.. Külalisi on meil kuidagi palju käinud ja paljud on veel tulemas. Nädalavahetusel teeme ehk üle saja aasta sauna. Mina käisin viimati vist mingi pool aastat tagasi? That's a shame, sest meil on krundil täitsa eraldi saunamajake olemas. Pealegi niiii mõnusa leiliga ka teine. Kusjuures kõige rohkem meeldib mulle sauna juures üldsegi selle lõhn, mitte leil! Tegelikult meeldivad mulle kõik võimalikud imelikud lõhnad.. Keldri lõhn, värskelt niidetud muru lõhn, sauna lõhn, bensiini lõhn, atsetooni lõhn, värvi lõhn, you name it. Kellelgi veel nii?

Jakk pärit Happeak e-poest (LINK)Koodiga "AUTUMN" saate nende e-poes -15% soodustust!

Kuidagi imelik on mõelda, et suvi ongi selleks aastaks läbi saanud ja sügis juba koputab. Ega talvgi enam kaugel ei ole. Naljakas on mõelda ka seda, et jõuludeks on Kris juba 7 kuune. Aeg lendab ikka tõesti kiiresti. Järgmine hetk läheb ilmselt juba ülikooli ja võtab naise. Ega naljalt ei öelda, et aeg hakkab lendama siis, kui lapsed perre tulevad. 

Pimedamad õhtud toovad vaikselt mulle aina varem sõba silmale ka. Pole mingi ime, kui ma kella üheksa/kümne ajal õhtul juba silmi vaikselt hõõrun ja plaani pean, et Krisi kõrvale magamistuppa tuttu minna. Aga eks meie hommikune jutustav äratuskell on ka päris varajane. No nii 6:30-7:00 laliseb see rõõmurull juba kindlasti. Hommikud on ka juba sellised hämarad. See mulle hirmasti meeldib. Mulle meenub millegi pärast kooliaeg, kui läbi hämarate/uduste tänavate kooli poole jalutasime hommikuti. Selline rõske õhk oli. Võtsin vahel termosega kakaod tee peale kaasa. Mmmmm.. Selle jutu peale lähengi teen ühe tassitäie kakaod kohe. Aga tänaseks kõik. Kristo vaaritab parasjagu vastu ööd köögis meile mingit kooki. Ta hoiab koogi retsepti kiivalt saladuses.. Oh! Kakaod ja kooki. Mmmm.

OT: Üks ja sama lugeja käib pidevalt IGA POSTITUSE all küsimas ja muretseb, et miks on Krisil tihti jalanõud jalas ja et mis edevus see mind ometi sunnib seda tegema. Ma mõtlesin, et vastan lõpuks postituses ka. Krisil on hetkel kaks paari pehmeid/pehme tallaga jalanõusid, mida ma tõesti aeg-ajalt pildistamise jaoks jalga panen (näiteks minisünna piltide jaoks), lihtsalt sellepärast, et vahva on ja siis uuesti jalast ära võtan. Lisaks olen need jalga pannud mõne üksiku külmema ilma puhul, kui palja sokiga võib külm hakata. Kapukate jaoks on ju ometi vara veel. Need on vaid loetud korrad kuus, kui tal papud jalas on ja usun, et nendest üksikutest kordadest ei teki talle tüsistusi. Aitäh, et muretsed, aga tõesti.. Pole põhjust :) 


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Kingiidee jõuludeks - Midagi pehmet ja sooja - Celinè kootud tekid!

$
0
0
PS! Kuni novembri lõpuni on koodiga "COSTANY" kõik Celiné e-poe tooted -20% soodsamad!

Jõulud ei ole enam kaugel ja sellepärast tahaksin tutvustada Teile ühte imearmast e-poodi Designs of Celiné - https://www.facebook.com/designsofceline/. Nende tootevalikus on lihtsalt nii palju ilusaid asju, et kui ma miljonär oleks, siis ostaksin neist enamuse. Minul õnnestus saada omale kingiks see mõnuuuus kootud tekk ja see on mu lemmik asi maailmas! Nii ilus ja soe.. Nüüd, kui ilmad juba jahedamad on, leian ennast järjest tihedamini sellelt lösutamas. Eriti mõnus oleks kamina ette tugitooli end tekiga koos kerra tõmmata ja glögi juua.. Mmmmmmm, glögi (ma olen mega suur glögi austaja)

Minu meelest oleks selline tekike armas kingitus näiteks vanematele. See on vinge dekoratsiooni element ja praktiline ka peale kauba. Kuna ta on hinna poolest ikkagi selline kallim toode, siis oleks vahva ta oma pere lastega kamba peale kinkida. Või miks mitte mõnele sõbrannale/sõbrale mitme peale sünnipäevakingiks?

Aga nende tootevalikus on peale erinevas suuruses tekkide veel palju huvitavat. Mis mulle näiteks silma jäid, olid beebipesad. Tundusid nii mõnusad ja soojad. Sügisesse täpselt parajad.  Lisaks leiab sealt selliseid ägedaid korvikesi, mis tekiga hästi kokku sobivad. Meie muide hoiame seal sees lapse mänguasju. Kõristeid, sophiet ja muud sellist. Veel oli seal samast lõngast tehtud susse näiteks. Igatahes.. Väga vinge. Minge piiluge ise ka. Ainus, mida ma võin öelda, on see, et tekk ajab karva, kui seal peal pidevalt "aeleda". Ma ei oskagi seda täpselt kirjeldada.. Aga need tekkinud tuustakad saab kergesti käega eemaldada. Tootega on kaasas kasutusjuhend ka, kus kõik kenasti kirjas.

OT: Kas te teadsite, et jõulud on juba 99 päeva pärast? JUBA! Kuskil instagramis just jooksis mingi pilt feedi ja ma pidin kreepsu saama. Ongi varsti lumi maas.. 


Aga küsimus ka.. Milline dekoratsiooni element on sinu kodus tähtsal kohal? Mis oli viimane sisseost, mille kodu jaoks tegid? 

Krisi neljas minisünna + sünnakoogi retsept + käisime kinos!

$
0
0

Meil on täna kodus üks minisünnalineeee! Ei vähem ega rohkem, kui 4 kuud vana, 7,82 kilo raske ja 64cm pikk väikene mees. Tänaseks oskab ta üle oma parema külje kõhuli keerata (mida ta absoluutselt igal võimalusel ka praktiseerib.. eriti külili magama pannes), kenasti kõiki oma mänguasju haarata, logistada ja suhu toppida. Üleüldse tahaks ta absoluutselt kõike siin ilmas maitsta. 

Aga natukene poisi unest ka.. Kui esialgu tudus Kris kaks esimest elukuud öösiti ainult meie kaisus, kolmandal elukuul tudus pooled oma unedest meie kaisus, siis tänaseks tudub ta vaid viimase ööune tsükli meie vahel, sest ma ise tahan temaga lihtsalt kaisutada ja uneleda. Muidu magab ta juba suure poisi kombel praktiliselt terve öö oma võrevoodis, meie voodi kõrval. 

Kui esimesed kaks elukuud kiigutasime, paitasime, hüppasime pallil ja aitasime poissi unele, siis tänasel päeval jääb ta täitsa ise tuttu. Annab silmade hõõrumisega märku sellest, et on unine ja kui siis õigel ajal reageerida, laps voodisse panna, jänku kaissu anda, siis paneb ta silmad kohe kinni, sudib oma jänksi kõrvu sõrmede vahel ja uinub. Vot, kui suur kontrast ja seda kõigest paari kuuga. Niiet, mina võin küll lohutada neid lapsevanemaid, kes algul oma lapsi kussutama peavad (näiteks gaasivalude tõttu, nagu meil oli), et ei ole alati nii, et nüüd aastaid niimoodi tegema peate. Meie poiss sai gaasidest jagu ja sellega kadus ka magama aitamise vajadus. Eks loomulikult on ka erandeid ja lugusid, mis lõppevad hoopis teisiti, aga ma räägin meie pere kogemusest. Ka meile rääkisid ju paljud, et me jumala eest last ei kussutaks, sest teeme endale sellega karuteene. Mina ütlen seda, et jälgige iseenda sisetunnet.. Kõik lapsed on erinevad ja see, mis toimib ühele, ei pruugi sobida kellelegi teisele.


Sünnipäeva puhul on meil kombeks kooki küpsetada ja nii ka sellel korral. Valituks osutus üks imelihtne kahekihiline juustukook. Kuna paljud instagramis: https://www.instagram.com/triiinuliiis/ retsepti küsisid, siis mõtlesingi selle kirja panna. Siit ta tuleb:

Vaja läheb: Põhi - 1 pakk šokolaadiküpsiseid ja 70g võid.  Täidis - 1 pakk vahukoort, 200g toorjuustu, 1 suur tahvel piimašokolaadi, 1 suur tahvel valget šokolaadi ja kaks peotäit vaarikaid.

Koogi põhjaks purusta küpsised ja sega sulavõiga. Kata ümmarguse lahtikäiva koogivormi (u 20cm läbimõõduga) põhi küpsisepuruga, suru lusikaseljaga tugevalt vastu põhja. Aseta külmikusse ootele. PS! Jäta natukene küpsisepuru alles ka koogi kaunistamiseks!

Vahusta mikseriga koor, lisa toasoe toorjuust. Jaga vahukoore-toorjuustu segu kaheks osaks. Sulata valge šokolaad veevannil ja lisa see ühele osale täidisest. Nüüd sulata veevannil piimašokolaad ja lisa see teisele osale täidisest. Sega hoolega. 

Vala esimesena koogivormi valge šokolaadiga täidis. Kata see vaarikatega. Nüüd vala ettevaatlikult vormi ka piimašokolaadiga täidis. Kõige peale raputa järele jäänud küpsisepuru. Tõsta kook külmikusse üleööks tahenema.


Vot täpselt nii lihtne ongi. Isegi küpsetamist ei vaja. Kui keegi järele proovib, siis andke teada kindlasti, kuidas maitses! Aga täitsa teisel teemal.. Me käisime poisiga esimest korda kinos! No teate küll, see beebiga kinno üritus. Ma olin esialgu nii skeptiline. No, et kuidas ja mismoodi.. Olin üsna veendunud, et kindlasti on see üks õudusunenägu, sest kuidas üks beebi peaks umbes 2,5h vastu pidama (uinuma ja ärkvel olema) täiesti võõras ja rahvarohkes kohas. Aga meie kogemus sai sootuks positiivsem, kui ma arvanud olin. Me  käisime Viljandi kinos, kus ilmselt on see natukene äkki teisiti, kui Tallinnas?! Ega ma ei tea ka, ma pole Tallinna üritusel käinud. Igatahes oli kinos peale meie äkki 7 inimest? No praktiliselt tühi saal.. Kõige ülemisel real olid veel sellised "duo" istmed ja pileteid müüdi üle ühe koha. Ruumi oli tohutult. Filmi ajal ei läinud saal pimedaks ja volüüm oli veidi vaiksem. Siinkohal ütlen küll, et tegelikult võiks see volüüm ikkagi veel vaiksem olla. Kohati oli nagu natukene too much. See on ikkagi "beebidega" kinno üritus. 

Sellesmõttes oli jube mõnus, et Kris ja ta sõber Niko esialgu uudistasid omavahel, mängisid mänguasjadega, turnisid meie otsas, naeratasid teineteisele ja vahepeal piilusid ekraani. Teise poole filmist magasid nad maha. Mõlemad kustusid rinnale ära ja magasid tunnikese. Kes oleks osanud arvata? Tublid poisid! Peale nii positiivset kogemust, tahaks kohe uuesti minna! Täitsa mõnus oli tuulutada ja beebidel oli tegelikult täitsa tore, sest omasuguseid ei näe ju tihti ja nii palju põnevat oli avastamiseks! 


Vaatasime seda lego uut filmi. No mida huumorit. Ei jäänud alla eelmisele.. Hehe. Soovitan vaatama minna küll. Aga ega mul praegu rohkem lisada ei olegi.. Ma ei tea, kuhu see aeg kaob ja kuidas ma siia viimasel ajal nii harva jõudnud olen. Piinlik! Eks selle postituse peategelane on ilmselt selles süüdi. Aga seda kõige paremas mõttes. Lapse kasvatamine on nii põnev.. Eriti nüüd, kui Kris igapäevaga aina rohkem matsu jagab. Nii põõõneeev on näha teda arenemas. Saan aru küll, miks öeldakse, et oma last võiks tunde jälgida.. Võiksin jah! 

Kuidas teil läinud on? Mida vahvat teie viimati tegite? Kas kellelgi on äkki mõnda head kooki retsepti, mida järgmisel minisünnal käiku lasta? :) 

Sünnitusest taastumisest + kogemus keisriga + enne ja pärast fotod!

$
0
0

Eilse postituse all oli üks põnev kommentaar, millele ma täna siis postitusega ka vastan:

Niinii vahva postitus! :)
Mul on aga teemaväline küsimus ka, millele väga vastust ootan. Olen küll lugenud Sinu keisrist taastumise postitust, aga tahaksin juurde küsida. Kuidas peale oppi keisrist taastumine oli, just haava ja enesetunde poole pealt? Kas algul olid intensiivis ja siis said tavapalatisse? Kui kiirelt jalgadele said ja kui hulluks hindad haavavalu? Kas opetatsiooni ajal ei tunne absoluutselt mitte midagi? Kas paigaldati kateeter? Oskad ehk ise mingeid soovitusi või tähelepanekuid jagada? Vabandust, et nii palju küsimusi, aga kuna see võib ees oodata, siis oleks tore lugeda ka teiste kogemusi ja ehk saan mõne näpunäite /teadmise juurde. :)

Nii vahva postituse idee. Aitäh Sulle! Sünnitusest on tänaseks möödunud juba 4 kuud ja tasakesi kipub sünnitusvalu ununema ja mälestused tollest päevast hääbuma. Õnneks kirjutasin kogu Krisi sünniloo vahetult peale sünnitust ülesse. Seda saab lugeda siit: LINK - Kris Stefani sünnilugu. Aga lühidalt oli nii, et mul tulid kell 5 hommikul voodisse veed, pool tundi hiljem hakkasid regulaarsed ja väga valulikud tuhud, üsna ruttu läksime haiglasse, seal oli avatust 4cm ja saime kohe sünnitustuppa. Sünnitus kestis 16h, kuni mu keha oli saavutanud täisavatuse. Pressida sain kõigest 15 minutit, kuni tuli arst ja nentis, et ise ma seda last välja ei saa. Vaja on teha erakorraline keiser. Krisi pea ja rindkere olid lihtsalt liiga suured ja pea kuidagi pahasti mingi nurga taga. Krisi peaümbermõõt oli 37 ja rindkere 38. Ise kaalus ta 4058g ja oli 54cm pikk. Suur poiss ühesõnaga. 

Kuna tegemist oli erakorralise keisriga, siis Kristo ei saanud kahjuks kaasa tulla ja jäi meid sünnitustuppa ootama. Õnneks oli meil eraämmaemand Minni (kes muide on maailma kõige armsam inimene ja mina ilma temata enam sünnitama nõus ei ole) ja tema sai minuga kaasa tulla. Ta hoidis mind pidevalt asjade käiguga kursis, paitas mu pead, võttis Krisi oma kätevahele ja asetas ta mu rinnale. Kõige vahvam on see, et Minni tegi oma telefoniga ka paar pilti meie esimesest kohtumisest. Kris oli oma 10 minutit mu rinnal.. Vaatas mulle sügavale silma ja toppis oma näppe mulle suhu. Ta nuttis ainult paariks sekundiks ja peale seda oli nagu vana rahu ise. Kahjuks olid minu käed voodi külge kinni seotud ja mina ei saanud teda ise puudutada. Ta tegi seda minu eest siis, hehe. Mõne aja pärast viis ämmaemand Krisi Kristo juurde, mind õmmeldi kinni ja kohtuma pidime juba intensiivis. 


Mina olin siis keisrilõike ajal ärkvel ja mulle tehti tuimestuseks seljasüst. Valus ei olnud üldse.. Selline ebamugavustunne pigem. Tugevat survet tundsin ja seda, et keegi liigutab. Kui laps välja võeti, siis tekkis selline.. Tühi/kerge tunne. Nii imelik oli. Kateeter paigaldati mulle ka. See oli päris vastik. Kõige veidram on see, et see koht valutas mul ka mitu, mitu nädalat hiljem veel. Samamoodi andis tunda ka seljasüsti koht.  Kõik käis hirmus kiiresti. Juba poole tunni pärast olin ma intensiivravi palatis. Seal oli lisaks minule veel 3 naist. Kell oli hirmus hiline. Kris sündis 21:46. Pime oli. Mind ootasid palatis juba Kristo, Kris ja Minni. Mul olid tohutud nö "vaprusevärinad". Ma tudisesin nii hullult, et ma ei saanud pudelist juuagi. Mul tõusis kõrge palavik ja mind mässiti fooliumi sisse, mis mind soojas hoidis. Kris pandi mulle kohe külje alla ja ta jäi minutite vältel magama. Ma ei saanud oma alakeha praktiliselt hommikuni liigutada, sest kõik oli seljasüsti tõttu veel tuim. Mulle paigaldati ka tilguti ja öösel anti mitu korda valuvaigisteid. Mina ise ja laps magasime terve öö maha. Üksteise kaisus, praktiliselt liikumatult. Kris magas sügavalt ja kahel korral proovisin talle ka rinda anda. Ämmaemand arvas, et ma ei pea muretsema. Puhkame üksteise kaisus esimese öö ja hommikul asjatame. Ma ei teagi, kas laps kuidagi tunnetas, et ma olen nii läbi ja jõuetu või milles asi oli, aga ta ei nutnud öösel kordagi. Päriselt ka.. Mitte ühtegi piuksu. Ma isegi küsisin õelt ja tundsin muret, et kas see ikka on okei, et ta nii pikalt magab. Tema kinnitas, et kõik on kõige paremas korras.

Kristo ööbis kodus ja lootsime järgmisel hommikul kohe kohtuda ja perepalatit saada. Kristo sai ju last näha kõigest 20-30 minutit, enne kui ta koju saadeti. Esialgu kästi mul hommikul kohe pissile iseseisvalt minna. Seejärel pesema.. Öeldi, et kui number 2-l ka ära käid, siis saame juba perepalati varianti kaaluda ja oodata tubade vabanemist. Uhhh.. Mul oli niiiiiii valus voodist tõusta. Haav tegi põrguvalu ja verd tuli meeletult. Aga mul oli motivatsioon nii laes, et läksin esimese raksuga kohe duši alla, käisin eeskujulikult vetsus, vahetasin riided ja jäin ootama, et saaksime juba lõpuks kolmekesi olla. Kõikide nende toimingute puhul oli meditisiiniõde mind valvamas. Ootas mind dušikardina taga ja valvas, et kui mu jalad ei peaks kandma, siis on ta seal kohe olemas, et mind püüda. Seljasüsti mõju ei olnud kusjuures ka siis 100% kadunud. Vahepeal võttis ühe jala täiesti alt  nõrgaks ja surisema. Nii imelik tunne oli.

Minu õnneks oli Minni juba lõunast tööl, tuli meid kontrollima ja üsna kiiresti sai meile ka peretoa. JESS! Helistasin Kristole ja kutsusin ta haiglasse. Need pildid on siis 2 päeva hiljem tehtud:


Esimesed kaks nädalat peale sünnitust olid väga rasked. Esimene nädal oli sellepärast keeruline, et värske haava tõttu oli ennast väga paha keerata. Haav on ju täpselt sellises kohas, et istumast püsti tõusta oli päris põrgulikult valus. Mulle anti ka kõvasti valuvaigisteid koju kaasa (paracetamoli ja diclofenaci). Teine nädal oli sellepärast raske, et ma jäin täiesti haigeks. Mul oli 39 palavik, nohu ja köha. Oiii, kuidas ma lapse pärast pabistasin, et tema haigeks ei jääks. Õnneks sai ta mu rinnapiimast antikehi ja temaga oli kõik kõige paremas korras. Jumal tänatud, et Kristo meiega kodus oli ja aidata sai. Ma ei tohtinud ju eriti midagi tõsta peale lapse ja esialgu tegeles pepu pesuga Kristo, sest mul lihtsalt oli päris valus kraanikausi kohale kummardada, sest haav läks täpselt vastu kraanikausi äärt. Samamoodi oli mähkmevahetusega. Kummuti kohal ei saanud ma seda ise eriti teha, sest selle kõrgus oli täpselt haavaga tasa ja ettepoole nõjatuda ma seetõttu ei saanud. 

Küll aga sain ma üsna kiiresti jalule ja tegelikult hakkasin ma väga ruttu ringi askeldama ning toimetama. Eks motivatsioon oli ka suur.. Ma nii tahtsin lapsega ise tegeleda ja hakkama saada. 


Siin on foto minu keisriarmist. Ülemine pilt on tehtud kolm päeva peale sünnitust.. Siis, kui koju saime. Alumise pildi tegin täna. Mul on keisrihaava kõrval ka pimesoole operatsioonist arm. Need nüüd tasakesi kasvavad ühte, hehe. Arm on nii kena ja peaaegu märkamatu. Ma ei pabista sellepärast ka eriti tegelikult. Ma arvasin, et ta jääb nats madalamale ja bikiinide alt ei paista, aga tegelikult on ta väga kenasti näha. Saabki uhkusega kanda eksole. Haava ümbrus on siiani peaaegu tundetu. Katsudes on täpselt samasugune tunne nagu katsuks kätt, mis on vahetult "ära surnud". No teate küll seda tunnet. See on algusest peale nii olnud ja siiamaani. Lisaks on üks naljakas kõrvalnäht. Mul ei kasva karvad enam keisrihaava läheduses.. See on päris ootamatu, aga vägagi positiivne ja tervitatav kõrvalnäht!

Fotode järjestus vasakult paremale: enne rasedust, 40 nädalat, 3 päeva peale sünnitust ja nüüd täna tehtud pildid (4 kuud hiljem). Raseduse alguses kaalusin 48,8 kilo. Sünnitama läksin 63 kilosena. Haiglasse jäi 7 kilo (4 tuli lapse näol sellest koju kaasa ikka) ja tänaseks kaalun 47,3 kilo.

Nüüd, kui olen ära katnud kõik füüsilise osa keisrilõikest, siis tahaksin natukene jagada ka emotsionaalset poolt.. 

Keisrilõikeks ei olnud ma ennast absoluutselt valmistunud. Ma lugesin, uurisin ja harisin ennast just sünnitusega toimetulekuks. Ma olin ennast vaimselt valmis pannud selleks, et sünnitan ise. Keisrilõige ei olnud isegi võimalus. Ka sünnitusel võtsin ennast koguaeg kokku, andsin endast parima.. Ja mu keha andis endast parima. Ma ju ikkagi saavutasin täisavatuse ja isegi pressideni jõudsin ise. Ma olin enda üle nii uhke. Kui lõpuks tuli arst ja ütles, et ma ei saa ise sünnitada, siis kogu mu maailm varises kokku hetkeks. Mismõttes ei saa? Aga ma ju juba pressin.. Ma olen 16 tundi sünnitanud! Täisavatus on käes! Miks ma ei saa? Nii vähe on jäänud.. 

Kui ma siis lõpuks allkirjastasin paberid, kuulasin arsti selgitusi ja pisarates operatsioonisaali poole kanderaamil veeresin, siis olin ühtpidi nii pettunud iseendas ja teistpidi õnnelik. Minni ütles, et ainult 15 minutit veel ja poja on meiega! Ma naeratasin, aga kurgus oli nii mõru tunne. Mul oli tunne, et vedasin iseennast, last ja Kristot alt. Et kõik see 16 tundi ja mille nimel? Tasakesi tikkusid pähe mõtted, et miks mulle siis kohe keisrit ei tehtud? Oli ju kohe algusest peale teada, et Kris on keskmisest suurem beebi (kõik ultrahelid ja kõhuümbermõõdud alati hindasid last nädalatest suuremaks). Kui Kris mulle rinnale pandi, siis olid muidugi need mõtted pühitud. Ämmaemand ütles ka, et nii pisikese naise seest nagu sina (ma olen 153cm pikk), ei tule tihti nii suuri beebisid. Mõni ime, et sa natukene hätta jäid! Korralik vägilane!

Ma hiljem perepalatis olles korraks murdusin ja rääkisin ämmaemandale oma mõtetest. Ütlesin, et olen õnnetu. Siis ütles mulle ämmaemand midagi sellist, mida ma iial ei unusta.. "Kas sa tead, Triinu Liis, mille nimel sa 16 tundi valutasid, saavutasid täisavatuse, pressisid ja seejärel keisrile alles läksid? Kas sa tead, miks see kõik hea on? Sest su beebi oli selleks hetkeks nagunii kohe sündimas ja tema jaoks ei olnud keiser šokk. Ta oleks nagunii kohe ilmavalgust näinud.. Ta oli sündimiseks valmis. Sa tegid kogu selle ettevalmistuse täitsa ise. Sa andsid endast parima. Tänu sellele tuligi sul piim nii kiiresti rinda, sest nii sina, kui laps olite selleks ette valmistunud.. Lausa 16 tundi! Sellepärast on ka laps nii rahulik ja rõõmus.. Tema jaoks oligi see täitsa loomulik sündimine. Ta oli tänu sinule valmis sinuga kohtuma. Tema jaoks ei olnud keisrilõige enam hirmutav. Teda ei võetud lihtsalt järsku sinu soojast kõhust äkitselt välja.. Ta oli täiesti valmis sinuga kohtuma". 

Peale seda muutusid ka mu mõtted kardinaalselt. Mu keha oli tubli.. Ta andiski endast parima. Mina andsin endast parima ja see kõik oligi selle nimel vajalik, et poisil oli siia ilma kergem tulla. Nii pidigi minema.


Läks vaaritamiseks - beebipüree lapsele ja püreesupp endale

$
0
0

Saime omale kõrvitsa ja minu esimene mõte oli kohe pool sellest ära püreestada ja sügavkülma ootele panna. Nagunii on varsti lisatoidu maitsmise aeg käes (Uskumatu, Kris saab novembris juba 6 kuuseks!) ja miks mitte võimalust kasutada ning püree ette valmis teha. Siis on talvel hea sügavast võtta! Eriti mõnus oleks teha püree jääkuubikuvormidesse, need ära külmutada, hiljem välja peksta ja minigripp kottides säilitada. Nii saab jääkuubikuvormi uuesti kasutada ja jääb sügavasse rohkem ruumi. Kui teha mitmest erinevast juurviljast/puuviljast püreesid, siis on neid kuubikutena väga mugav ka kokku segada. Valid näiteks kolm erinevat kuubikut ja sulatad vesivannil ülesse. Natsake rinnapiima/rpa-d hulka ja saabki kohe lapsele anda. Ega tegelikult ei peagi neid lisama üldse. Puhtalt võib ka anda. Lihtsalt esimesteks ampsudeks on võibolla hea hulka lisada.. On maitse natukene tuttavam. Ma juba põnevusega ootan seda aega! Eks iga esmakordne lapsevanem vist ootab :) Just lugesin läbi ka näputoidu raamatu ja kindlasti plaanin ka seda Krisiga proovida. Samas see ei välista, et talle püreed ka pakun.

Lisaks kõrvitsale tegin ka lillkapsapüreed, kui juba tegemiseks läks. Plaanin veel natukene porgandi ja õunapüreed ka teha. Neid saab praegu värskelt ja no mõelge ise.. Värsketest õuntest õunapüree! Mmm! 

Aga mõtlesin, et panen siia kirja ka, et kuidas ma ühte või teist tegin.. Ehk on veel mõni esmakordne lapsevanem, kellele need retseptid kasuks tulevad. Minul ei olnud piisavalt jääkuubikuvorme ja tegin püree hoopis pisikestesse ühekordsetesse pitsidesse. Hiljem kirjutasin kuupäevad peale ja kiletasin ära. Neid on mugav vesivannil kiiresti ülesse sulatada. 


Beebipüree tegemine on imelihtne.. Puhasta, pese ja tükelda kõrvits/lillkapsas ja pane potti. Lisa  umbes veerand klaasi vett ja auruta kaane all 15-20 minutit (see sõltub kogustest), kuni vili on pehmeks läinud. Nüüd püreesta kogu krempel saumikseriga, täida ühekordsed pitsid, kileta ja kirjuta kuupäev peale. Rohkem ei olegi vaja. See on päris suur rahaline kokkuhoid ja kindlasti hea tervislik valik. Mitte, et ma poepüreesid hukka mõistaks. Absoluutselt mitte. Lihtsalt on tore vahel ise teha, kui selleks parasjagu aega ja võimalusi on. 

Kuna pool kõrvitsat jäi üle, siis sellest tegime hoopis iseendale püreesuppi. Polnudki seda ammu söönud. See on hea kerge kõhutäis!

Kõrvitsasupi jaoks tükelda kõrvits ja pane potti. Nüüd kalla potti kana- või juurviljapuljong (kui teed kuubikuga, siis tavaliselt on 2 kuubikut 1 liitri vee kohta) nii, et kõrvits oleks üleni kaetud. Kuumuta keemiseni. Samal ajal prae õlisel pannil sibul kuldseks ja lisa see keevale kõrvitsale. Keeda kuni kõrvits on pehmeks muutunud. Tõsta pott tulelt ja püreesta saumikseriga ühtlaseks massiks. Nüüd lisa üks pakk merevaiku ja püreesta uuesti. Maitsesta soola ja pipraga. Jäta supp umbes 10 minutiks tahenema. Serveeri röstitud kõrvitsaseemnete või krõbedaks praetud peekoniga. Voh. Kes järele proovib, andke teada kuidas maitseb! :)


Ja postituse lõpetan pildiga meie pisikesest jänkukesest, kes varsti juba püree asemel porgandit närida tahaks oma kahe uhke hambaga :D Ilusat alanud nädalat!

Viewing all 406 articles
Browse latest View live