See mõte tuli meil juba ammu, ammu, ammu.. Juba päris minu raseduse alguses tegelikult ja kuidagi on see blogis siiani kajastamata jäänud. Aga jällegi.. Parem Hilja, kui Leida onju. Meil nimelt on olemas Krisile tulevikuks üks sünnipäeva kingitus. See on lausa selline 18 aasta pikkune projekt ja ma siiralt loodan, et meil see välja ka tuleb, nii nagu planeerinud oleme. See idee on päriselt jube kihvt. Peaasi, et me järjepidevad suudame olla. Siiani oleme endast parima andnud ja proovime seda edaspidi ka. Aga okei.. Mida ma ikka nii pikalt jahun. Asun parem asja kallale. Millega tegu?
Kingiidee peitub selles, et me tegime Krisile juba raseduse ajal gmaili konto. Sinna e-mailile oleme alates minu 20-ndast raseduse nädalast vabal valikul kirju saatnud. Hetkel on seal minu neli kirja kõhtu, mõned kirjad papsilt ja üks vist isegi Krisi tädilt. Lisaks olen sinna nüüd saatnud mõningaid pilte ja videosid Krisi igapäevastest toimetustest (näiteks video pea tõstmisest, esimesest sünnipäevast/jaanipäevast). Kogu selle asja point on see, et kui Kris saab 18, siis kingime talle antud e-maili konto parooli. Seal ootab teda üks vääääga pikk ja vinge mälestuste rada. Loomulikult ei saada me sinna igapäev pilte ja ilmselt muutume me mingi hetk ka hooletumaks, aga eesmärk oleks vähemalt iga aasta sünnipäeval sinna kirjutada, et mis me tegime, kuidas ta ennast tundis, mida teha oskas ja lisada pilte/videosid ka juurde. Loomulikult saadame sinna vahel lihtsalt mõningaid naljakamaid palasid või pilte ka.
Kujutage ette, kui äge sellist asja 18 aastat hiljem lugeda/vaadata on? Mina küll tahaks, et mul selliseid mälestusi alles oleks. Eriti äge on tal neid ilmselt vaadata siis, kui ta ise kunagi lapsed saab.
Eks loomulikult võib spekuleerida, et äkki gmaili kontosid enam ei ole 18 aasta pärast jne, aga me võtame selle riski. Alati saab asju forwardiga mujale ka saata, kui vaja. Muidugi oleks variant ka panna taolised asjad kõvakettale/mälupulgale, aga ka need võivad katki minna/ära kaduda ja see tundub mulle tülikam lahendus. Eks mitte miski ei ole 100% kindel ju ☺Aga jah..
Kuidas Teile selline idee tundub? Kas ja kui palju on teil alles mälestusi enda lapsepõlvest? Kuidas hoiate/säilitate mälestusi enda lastest?
EDIT: Kuna paljud arvasid, et 18 aastasele noormehele selline idee korda ei läheks, siis teen ühe täpsustuse. Kinki võib üle anda millal iganes. Näiteks siis, kui ta ise isaks saanud on. See vanuse number ei ole postituse point :)
EDIT: Kuna paljud arvasid, et 18 aastasele noormehele selline idee korda ei läheks, siis teen ühe täpsustuse. Kinki võib üle anda millal iganes. Näiteks siis, kui ta ise isaks saanud on. See vanuse number ei ole postituse point :)